Selgitatakse: miks Erdoğan loobus Istanbuli naistevastase vägivalla konventsioonist

Türgi astus inimõiguste lepingust välja ajal, mil koduvägivalla juhtumid on Covid-19 tõkestamise tõttu kogu maailmas sagenenud.

Türgi president Tayyip Erdogan kõneleb 1. juulil 2021 Türgis Ankaras naistevastase vägivalla ennetamise tegevuskava koosolekul. (Reuters)

Türgi vastuoluline lahkumine Istanbuli naistevastase vägivalla konventsioonist 1. juulil on pälvinud tõsist kriitikat erinevatest osapooltest ja toonud kaasa proteste kogu riigis. Areng leidis aset kolm kuud pärast seda, kui president Tayyip Erdoğan andis tänavu 21. märtsil välja dekreedi, millega tunnistati kehtetuks Türgi Istanbuli konventsiooni leping, hoolimata vägivalla ja femitsiidide murettekitavalt kõrgest tasemest riigis.

Mis on Istanbuli naistevastase vägivalla konventsioon?

Euroopa Nõukogu kehtestas Istanbuli konventsiooni, inimõiguste lepingu, mille eesmärk on ennetada naistevastase vägivalla kõiki vorme ja selle eest vastutusele võtta, edendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada vägivalla ohvriks langenud naiste kaitse ja rehabiliteerimine. Leping avati ratifitseerimiseks 2011. aasta mais. Euroopa Liidust kirjutasid sellele lepingule alla 34 riiki. 24. novembril 2011 ratifitseeris Türgi esimese riigina Istanbuli konventsiooni ja 8. märtsil 2012 inkorporeeris Istanbuli konventsiooni siseriiklikku õigusesse.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Mis on Türgi väljaastumise põhjused?

Kuigi ametlikus väljaandes Türgi väljaastumise põhjust ei olnud, väitsid mõned Erdogani natsionalistliku partei ametnikud, et konventsioon alavääristab traditsioonilist perekonnastruktuuri, soodustab lahutusi ja soodustab LGBTQ aktsepteerimist ühiskonnas.

Türgi president Tayyip Erdoğan ja tema abikaasa Emine Erdoğan osalevad 1. juulil 2021 Türgis Ankaras naistevastase vägivalla ennetamise tegevuskava koosolekul. (Reuters)

22. märtsil avaldas Türgi kommunikatsioonidirektoraat avalduse, milles öeldakse, et Istanbuli konventsiooni, mis oli algselt mõeldud naiste õiguste edendamiseks, kaaperdas rühm inimesi, kes üritasid normaliseerida homoseksuaalsust – mis ei sobi kokku Türgi sotsiaalsete ja perekondlike väärtustega. Sellest ka otsus taganeda.

Mõned kõrged valitsusametnikud põhjendasid seda sammu, mida paljud on nimetanud tagasiminekuks, väitega, et Türgi kohalikud seadused kaitsevad naiste õigusi.

Inimesed skandeerivad neljapäeval, 1. juulil 2021 Istanbulis loosungeid protestil valitsuse otsuse vastu Istanbuli konventsioonist välja astuda. (AP)

Neljapäeval Ankaras toimunud tegevuskava koosolekul ütles Erdoğan: 'Meie lahing ei alanud Istanbuli konventsiooniga ja see ei lõpe ka meie lepingust taganemisega.

Kuna naistevastase vägivalla vastane võitlus ei alanud selle lepinguga, ei lõpe ka meie pühendumus, sest me taganeme, ütles ta vastuseks kriitikale.

Kui tõsine on naistevastase vägivalla probleem Türgis?

Naistevastane vägivald ja aumõrvad on Türgis püsivad. Riik on 2021. aasta ülemaailmse soolise lõhe aruandes 156 riigist 133. kohal. ÜRO naiste andmete kohaselt kogeb 38 protsenti Türgis elavatest naistest oma elu jooksul partneri vägivalda. Türgi valitsus ei pea femitsiidide kohta ametlikke andmeid.

KAGIDERi (Türgi naisettevõtjate assotsiatsiooni) raport väidab, et naistevastane vägivald ja femitsiidid olid murettekitavalt kõrged juba enne seda, kui Türgi konventsioonist loobus. Inimesed on aga mures, et nüüd satuvad ohtu isegi Türgi naiste põhiõigused ja kaitse.

See samm toimub ajal, mil naiste ja tüdrukute vastane koduvägivald on Covid-19 pandeemia ajal kogu maailmas intensiivistunud.

Türgi politseinikud paremal, barrikaadidega kvartalis Istanbuli peamise ostutänava Istiklal tänav, kes üritavad neljapäeval, 1. juulil 2021 Istanbulis takistada meeleavaldajate marssimist valitsuse otsuse vastu astuda Istanbuli konventsioonist välja. (AP)

Naistevastase vägivalla ja eriti femitsiidi teema tõusis Türgis esile ka eelmisel aastal, kui Türgi naiste õiguste aktivistid väitsid Instagramis mustvalget väljakutset, et juhtida tähelepanu Türgi murettekitavatele femitsiidimääradele.

Kuidas on reageerinud erinevad organisatsioonid ja rahvusvaheline üldsus?

ÜRO ütles ühisavalduses, et Türgi väljaastumine Istanbuli konventsioonist kahjustaks seni tehtud märkimisväärseid jõupingutusi naistevastase vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning võib takistada edasiminekut riiklike seadusandlike, poliitiliste ja institutsionaalsete raamistike edasisel tugevdamisel.

Inimõiguste ekspert ja Amnesty Internationali peasekretär Agnès Callamard ütles: taganemine saadab kurjategijatele, kes kuritarvitavad, sandistavad ja tapavad, hoolimatu ja ohtliku sõnumi: nad võivad seda karistamatult jätkata.

Türgi naisteühenduste föderatsiooni grupi president Canan Gullu ütles, et Türgi tulistas selle otsusega endale jalga. Me jätkame oma võitlust, lisas ta.

Pärast Türgi väljaastumise väljakuulutamist kirjeldas USA president Biden seda sammu kui pettumust valmistavat ja heidutavat sammu tagasiminekuks võitluses naistevastase vägivalla lõpetamiseks. Saksamaa välisministeerium teatas, et ei kultuurilised, religioossed ega muud rahvuslikud traditsioonid ei saa olla vabanduseks naistevastase vägivalla ignoreerimiseks.

Jagage Oma Sõpradega: