Selgitatakse: Miks on Prantsusmaa piirkondlikud valimised olulised?
Piirkondlikud tulemused ei anna esinduslikku ülevaadet sellest, kes presidendihääletuse võidab. Kui paremäärmuslus peaks aga kindlustama oma ajaloo esimese piirkondliku võimubaasi, tooks see poliitilisel maastikul kaasa värinad.
Emmanuel Macron koos Marine Le Peniga. (Reutersi foto: Philippe Wojazer, failifoto) Marine Le Peni paremäärmuslik partei Rassemblement National lootis, et Prantsusmaal juunis toimuvad regionaalvalimised tugevdavad tema volitusi võimule sobiva juhina ja loovad platvormi tema 2022. aasta presidendikandidaatidele. Need lootused jäid kaalule pühapäeval pärast seda, kui kogu riigis oli rekordiliselt madal valimisaktiivsus, mis näitas, et erakonnal läks prognoositust kehvemini. Valijad karistasid ootuspäraselt ka president Emmanuel Macronit ja tema võimuerakonda.
Miks need olulised on?
Järgmise presidendi hääletuseni on jäänud vähem kui aasta. Küsitlused näitavad, et kõige tõenäolisemalt kordub võitlus 2017. aasta Macroni ja paremäärmusliku liidri Le Peni duelliga – ainult seekord on vahe nende kahe vahel väiksem.
Piirkondlikud tulemused ei anna esinduslikku ülevaadet sellest, kes presidendihääletuse võidab. Kui paremäärmuslus peaks aga kindlustama oma ajaloo esimese piirkondliku võimubaasi, tooks see poliitilisel maastikul kaasa värinad.
Macroni valitsev La Republique en Marche (LaRem) ei võida otseselt ühtegi piirkonda, paljastades, kuivõrd pole õnnestunud kohalikke juuri istutada.
Konservatiivse partei Les Republicains jaoks, mis on näinud vaeva oma identiteedi taastamisega pärast seda, kui tsentristlik Macron 2017. aastal traditsioonilisi parteisid dünamitas, on väljakutse hoida kinni oma seitsmest piirkonnast ja näidata, et nad võivad olla paremäärmuslaste vastu tugisammas.
Kuidas see töötab?
Iga erakond esitab kandidaatide nimekirja. Kui ükski pilet ei kogu esimeses voorus üle poole häältest, pääsevad teise vooru kõik need, kes koguvad üle 10% häältest, mis tähendab, et osapooli võib olla kolm või enam.
Erakondade nimekirjad võivad esimese ja teise vooru vahel ühineda. Ajalooliselt on see juhtunud takistama paremäärmuslastel võitmast – nähtust, mida tuntakse eesvabariigina.
Piirkonnavolikogu kohad jaotatakse proportsionaalselt. Enim hääli saanud pilet saab boonusena veerandi kohti. See tähendab, et Le Peni partei võib teises voorus võita kontrolli piirkonna üle, kus on vähem kui 50% häältest.
Kus on peamised lahinguväljad?
Provence-Alpes-Côte d'Azur: Marseille'd ja Prantsuse Rivierat hõlmav lõunapiirkond, kus sisserände ja tööpuudus on keskmisest kõrgem, on pikka aega andnud paremäärmuslastele mõned oma parimad tulemused. Hääletuseelsed küsitlused näitasid, et Le Peni pilet, mida juhib endine konservatiivne minister Thierry Mariani, võib võita piirkonna, kus asub Prantsusmaa teine linn Marseille ja Riviera. Mariani edumaa Les Republicainsi rivaali ees oli pühapäeval oodatust väiksem.
Roheliste partei pileti liider ütles, et ta ei tagane võistlusest, mis eelistaks paremäärmuslasi, kui see säiliks.
Elabe väljumisküsitlusest:
* Paremäärmuslased (rahvusralli): 35,70%
* Konservatiivid + Macroni partei (LR + LaRem): 34,70%
* Vasakliit (sotsialistid + rohelised): 15,70%
Naine andis oma hääle Lõuna-Prantsusmaal Marseille's, pühapäeval, 20. juunil 2021, piirkondlike valimiste ajal. (AP Photo/Daniel Cole) Hauts-de-France: Calais' ümbruse põhjaosas, kus kunagi asus Prantsusmaa söekaevandustööstus, on võimul olnud ja esirinnas konservatiivide presidendivalimiste kandidaadi Xavier Bertrand ja Le Peni partei pressiesindaja ja Macroni justiitsminister.
Bertrandi võit suurendaks tema võimalusi saada LR-i presidendikandidaadiks. Macroni abid näevad kunagises tervishoiuministris rivaali, kes õõnestaks presidendi paremtsentristide valimisbaasi.
Bertrandi prognoositud edumaa esimeses voorus tähendab, et ta ei pea paremäärmuslaste alistamiseks teises voorus LaRemiga liitu looma, mis oleks õõnestanud tema väljakut Macroni peavastasena 2022. aastal.
Elabe väljumisküsitlusest:
* Paremtsentrist (LR): 44%
* Paremäärmuslased (rahvusralli): 24,40%
* Vasakpoolne liit: 18%
Macroni LaRem: 8%
Jagage Oma Sõpradega:
