Selgitatakse: miks Hiina otsib suuremat rolli Talibani juhitavas Afganistanis

Pärast USA vägede lahkumist Afganistanist on Hiinast saanud üks esimesi riike, kes arendas välja Talibaniga diplomaatilised kanalid. Millised on tema majanduslikud huvid riigis?

Talibani võitlejad patrullivad 19. augustil 2021 Afganistanis Kabulis. (AP Foto: Rahmat Gul)

Sel nädalal sõlmis Hiina oma esimese diplomaatilise kontakti Taliban Kabulis, vaid nädal pärast seda, kui sõjaline rühmitus võttis Afganistani kontrolli alla. Hiina ja Afganistani Taliban on suhelnud ja konsulteerinud takistamatult ja tõhusalt, ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin varsti pärast seda toimunud meediabriifingul.

Pärast USA vägede hiljutist lahkumist Afganistanist on Hiina tõusnud üheks esimestest riikidest, kes arendada Talibaniga diplomaatilisi kanaleid , mis on kriisist räsitud riigis taas võimule pääsenud. Huvitav on see, et Hiina on viimase kahe aastakümne jooksul USA juhitud Afganistani valitsemise ajal hoidnud madalat profiili, jälgides vaikselt, kuidas ajaloo pikim sõda võttis nii ressursse kui ka elusid.

H.E. Hiina suursaadik Afganistanis Wang Yu rõhutab, et Hiina andis sõjast räsitud riigile miljoneid dollareid abi haiglate ehitamiseks, nagu Jamhuriati haigla, päikeseelektrijaam Bamyani provintsis ja palju muud.

Kuid nüüd, nagu Hiina armee rahvusvahelise julgeoleku alase strateegilise mõtlemise ekspert Zhou Bo kirjutas oma töös. New York Times , Pekingil on vähe kahtlusi Talibaniga tihedamate suhete edendamise suhtes ja ta on valmis kinnitama end kui kõige mõjuvõimsamat välist mängijat Afganistanis, mille USA on maha jätnud.

Sellel 28. juulil 2021 tehtud fotol poseerivad Talibani kaasasutaja mulla Abdul Ghani Baradar ja Hiina välisminister Wang Yi Hiinas Tianjinis toimunud kohtumisel. (Li Ran / Xinhua AP kaudu, fail)

Mis on Hiina majanduslikud huvid Afganistanis?

Afganistanis asuvad maavarad, mille väärtus on hinnanguliselt kuni 3 triljonit dollarit, Reuters teatas, tsiteerides riigi endist kaevandusministrit.

Riigis asuvad tõenäoliselt maailma suurimad liitiumivarud – elektrisõidukites ja taastuvenergiatööstuses laialdaselt kasutatavate suure võimsusega liitiumioonakude põhikoostisosa. Ja kuna Hiina domineerib liitiumioonakude tootmises kogu maailmas, võib ta taotleda Talibaniga pikaajalist lepingut, et arendada Afganistani tohutuid kasutamata liitiumivarusid vastutasuks kaevandamisõiguste ja omandisuhete eest.

Afganistan on rikas ka mitmete muude ressursside poolest, nagu kuld, nafta, boksiit, haruldased muldmetallid, kroom, vask, maagaas, uraan, kivisüsi, rauamaak, plii, tsink, vääriskivid, talk, väävel, travertiin, kips ja marmor.

Pärast 20 aastat Afganistanis võimule naasnud Taliban on need tohutud maavaravarud tagasi vallutanud. USA lahkumisega saab Peking pakkuda seda, mida Kabul kõige enam vajab: poliitilist erapooletust ja majanduslikke investeeringuid, kirjutas Zhou Bo. Afganistanil on omakorda see, mida Hiina kõige rohkem hindab: infrastruktuuri ja tööstuse ülesehitamise võimalused – valdkonnad, kus Hiina võimekus on vaieldamatult võrreldamatu – ning juurdepääs 1 triljonile dollarile kasutamata maavaravarudele.

Hiina vöö ja tee algatus: Hiina strateegiline Belt-and-Road Initiative (BRI) võib saada suurema haarde, kui see suudab laiendada algatust Pakistanist Afganistani Peshawarist Kabuli viiva kiirteega. Tee, mille üle juba arutatakse, looks tunduvalt lühema maismaatee Hiina kaupade kiiremaks ja mugavamaks pääsuks Lähis-Ida turgudele. Uus marsruut läbi Kabuli muudaks ka India vastumeelsuse BRI-ga liitumiseks vähem mõjuvaks.

Millised on Pekingi julgeolekumured Talibani juhitava Afganistani pärast?

Turkistan Islamic Movement (TIM), tuntud ka kui East Turkestan Islamic Movement (ETIM), on uiguuride islamiäärmuslik organisatsioon, mis asutati Lääne-Hiinas eesmärgiga luua Xinjiangi asemel iseseisev riik nimega Ida-Turkestan. Alates 2002. aastast on ETIM kantud ÜRO Julgeolekunõukogu Al-Qaida sanktsioonide komitee terroriorganisatsioonide nimekirja. USA aga eemaldas selle 2020. aastal oma terroriorganisatsioonide nimekirjast.

USA, Ühendkuningriik ja ÜRO on süüdistanud Hiinat Xinjiangi kohalike moslemitest uiguuride elanike vastu suunatud laiaulatuslikes inimõiguste rikkumistes, sealhulgas sunnitöös ja ulatuslikes kinnipidamistes. Peking on need väited ümber lükanud.

ÜRO julgeolekunõukogu andmetel olid ETIMi juured Afganistanis, kuna see sai 2000. aastatel toetust Talibanilt ja Al Qaedalt. Mõned eksperdid kahtlevad grupi suutlikkuses vägivalda õhutada või isegi selle praeguses olemasolus.

Siiski on Hiina mures, et Afganistanist võib saada uiguuride äärmusrühmituse potentsiaalne varjupaik, mis võib kätte maksta uiguuride laialdasele repressioonile.

Hiina välisminister Wang Yi ütles juulis toimunud kohtumisel Talibani asejuhi mulla Abdul Ghani Baradariga, et loodab, et Taliban teeb resoluutselt ja tõhusalt vaheaega kõigi terroriorganisatsioonidega, sealhulgas ETIMiga. Ta rõhutas, et ETIM kujutab endast otsest ohtu Hiina riiklikule julgeolekule ja territoriaalsele terviklikkusele.

Wang lisas, et ta loodab, et Taliban hoiab rahukõnelustel kõrgel lippu, seab rahu eesmärgi, loob positiivse kuvandi ja järgib kaasavat poliitikat, mis näitab selgelt, et Hiina soovib Afganistanis stabiilsust, tagades, et terroristlikud mässud ei kanduks üle. Xinjiangi provintsi.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: