Selgitatakse: kes on Islamiriik Khorasan?
Kes on Islamiriik-Khorasan, mis on ISIS-K: rühmitus on registreerinud surmavaid rünnakuid ja leiab, et Taliban on liiga mõõdukas.

Mis on Islamiriik-Khorasan (ISIS-K): See, mida paljud olid kartnud, juhtus neljapäeval: hulgaliselt inimesi tapeti mitmes plahvatuses Kabuli Hamid Karzai lennujaamas. Plahvatus toimus pärast lääne luureagentuure hoiatas kodanikke mitte reisida lennujaama usutava terroriohu tõttu.
Rünnakute eest võttis vastutuse terroriorganisatsiooni Islamiriik Afganistani haru, mida tuntakse ISIS-Khorasani, IS-K või ISIS-K nime all. Rühm on saanud oma nime Khorasani provintsi järgi, mis kunagi hõlmas keskajal laiaulatuslikke Afganistani, Iraani ja Kesk-Aasia piirkondi.
| ISISe peatükk Afganistanis ja murusõda TalibanigaUSA ametnikud ütlesid New York Times et lennujaamarünnakud olid strateegilised löögid nii USA kui ka Talibani vastu, kelle juhid üritavad maailmale tõestada, et nad kontrollivad riiki.
Kui USA president Joe Biden teisipäeval seda teatas evakueerimistööd lõpetatakse 31. augustiks tõi ta mõne liitlase meelehärmiks ajajoonest kinnipidamise põhjuseks Islamiriigi, mitte Talibani.
Iga päev, mil me seal viibime, on uus päev, mil teame, et ISIS-K võtab sihikule lennujaama ja ründab nii ameeriklasi kui ka liitlasi ja süütuid tsiviilisikuid, ütles Biden Valges Majas esinedes, viidates, et terrorirühmitus kuulutati välja. Talibani vaenlane.
Ideoloogiast, eesmärkidest lõhestatud džihadis IS-K ja Taliban on olnud juba mõnda aega üksteisega veristes lahingutes. Enne neljapäevaseid plahvatusi tsiteerisid uudisteagentuurid sõjaväeallikaid, kes ütlesid, et Taliban püüdis lennujaama ümbruses Talibani kontrollpunktides kinni ja tappis mitu IS-i palgamõrtsukat. Lisaks sai pommiplahvatuses surma ka mitu Talibani valvurit.
Ideoloogiline lõhe eraldab kaht sõjalist rühmitust. Kuigi IS kuulub islami salafiliikumisse; Taliban järgima Deobandi koolkonda.
Kuigi Taliban näib olevat rahul – vähemalt praegu – emiraadiga Afganistanis, püüab rühmitus Islamiriik Afganistanis ja Pakistanis luua kalifaadi kogu Lõuna- ja Kesk-Aasias ning on samuti vastu võtnud Islamiriigi üleskutse ülemaailmseks džihaadiks mittemoslemid.
Samuti on küsimus šariaadi seadus ja kuidas seda tõlgendatakse. IS-K jaoks ei ole Talibani seisukohad piisavalt ranged. IS-i võitlejad on nimetanud Talibani usust taganejateks ja halbadeks moslemiteks, kuna nad on valmis pidama läbirääkimisi USAga rahuleppe üle. Sellega reetsid nad džihaadi eesmärgid, ütlesid IS-i võitlejad.
See on ka põhjus, miks mitmed džihaadirühmitused õnnitlesid Talibani, kui nad kaks nädalat tagasi Kabuli marssisid, kuid Islamiriigi rühmitused seda ei teinud. Selle asemel teatas IS-K, et jätkab võitlust Talibani vastu. Talibani võitlejad on ühinenud USA ja Afganistani valitsusvägedega, et tõrjuda Islamiriiki osadest Kirde-Afganistanist.
ÜRO 15. juuli raporti kohaselt on IS-K-l Afganistanis 500–1500 võitlejat ning see on tugevdanud oma positsioone pealinnas Kabulis ja selle ümbruses, kus ta korraldab suurema osa rünnakutest. Rühm loodab oma ridu laiendada, värbades rahulolematuid Talibani võitlejaid, kes lükkavad tagasi hiljutised rahuläbirääkimised USAga.
IS loodab ka võitlejate sissevoolu Süüriast, Iraagist ja teistest konfliktipiirkondadest. ÜRO juunikuu raportis hindas maailmaorganisatsioon, et praegu on Afganistanis 8000–10 000 välisvõitlejat.

Veriste rünnakute pikk rada IS-K on olnud terroririndel hilistel aegadel usin. ÜRO abimissioon Afganistanis (UNAMA) loendas ainuüksi 2021. aasta esimese nelja kuu jooksul 77 IS-i võitlejate rünnakut. Seda on kolm korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kabulis hukkus maikuus autopommiplahvatuses koolis, kus osalesid peamiselt šiiitlikud tüdrukud, 85 inimest ja veel 300 sai vigastada. USA süüdistas rünnakus IS-K-d.
Kuu aega hiljem varitsesid IS-i mässulised Põhja-Afganistanis Baghlani provintsis ja tapsid 10 maamiinivastase valitsusvälise organisatsiooniga töötavat inimest. Hukkunud kuulusid 1988. aastal loodud Briti heategevusorganisatsioonile HALO Trust, et aidata riikidel konfliktidest toibuda, vabastades need maamiinidest. Valitsusvälise organisatsiooni tegevjuht ütles hiljem BBC-le, et kohalikud Talibani võitlejad ajasid ründajad minema, mis suurendas kahe rühmituse vahelisi pingeid.
IS-K võttis Talibani vastu relvad 2017. aastal, kui nad tõrjusid Talibani mägisest Tora-Bora piirkonnast. Tora-Bora sügav tunnelisüsteem oli koht, kus Al-Qaeda juht Osama bin Laden oli pärast 11. septembril 2001 USA-s toimunud rünnakuid USA vastulöökide eest varjunud.
Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused
IS-K tekkis Pakistanis algselt katusorganisatsiooni Tehrik-i-Taliban Pakistan kuuluva relvastatud üliõpilasrühmana. Kodus tagakiusamise kartuses põgenesid nad üle piiri Afganistani ja tõotasid 2014. aastal truudust Islamiriigile ja IS-i juhile Baghdadile, kes on sellest ajast peale tapetud. 2015. aasta kevadel.
IS neelas terroristid ametlikult oma võrku ja teatas oma laienemisest Kesk-Aasiasse kui IS-K. Sel ajal oli IS Iraagis ja Süürias oma võimsuse tipul ning suutis pakkuda rahalist ja personalilist tuge oma harule Afganistanis. Sellest ajast alates on see toetus suures osas kokku kuivanud. Kuid ÜRO andmetel hoiab IS-i juhtkond Süürias ja Iraagis, mis on vahepeal põranda alla läinud, endiselt sidet IS-K-ga.
See artikkel on tõlgitud saksa keelest.
Jagage Oma Sõpradega: