Selgitatud: mis saab AÜE Hope Marsi sondist edasi?

Hope Marsi sond: kui see suudab edukalt planeedile jõuda, hakkab see planeedi ümber tiirlema. Selle üldine missiooni eluiga on üks Marsi aasta, mis on umbes 687 päeva Maal.

tema Mohammed Bin Rashidi kosmosekeskuse 1. juuni 2020 illustratsioon kujutab Araabia Ühendemiraatide Hope Marsi sondi. (Alexander McNabb / MBRSC AP kaudu)

Hope Probe nime all tuntud araabia maailma esimene missioon Marsile, mis startis eelmise aasta juulis, on sihtkohast umbes seitsme tunni kaugusel. Reisides kiirusega 77 000 miili tunnis, peab kosmoselaev nimega Amal (araabia keeles Lootus) käivitama oma pidurimootorid umbes 27 minuti jooksul, et see jääks planeedi gravitatsioonile.

Kui see õnnestub, saavad teadlased Hope Probe'il täita missiooni eesmärgid, mis hõlmavad planeedi kliimadünaamika mõistmist ja Marsi madalama atmosfääri iseloomustamist.

Mis on Hope'i sond?

Hope’i töötasid välja AÜE teadlased USA-s. See lasti välja 2020. aasta juulis Jaapanis Tanegashima kosmosekeskusest Mitsubishi Heavy Industriesi H-II A raketi pardal ja selle start sai H-II A jaoks 45. stardipauk. Kaasas oli kolm instrumenti, sealhulgas kõrge eraldusvõimega kaamera ja spektromeeter, kosmoselaev on orbiidimissioonil, et koguda andmeid Marsi kliima dünaamika kohta ja aidata teadlastel mõista, miks Marsi atmosfäär kosmosesse laguneb.

Hope on AÜE neljas kosmosemissioon ja esimene planeetidevaheline missioon. Eelmised kolm olid kõik Maa vaatlussatelliidid. Kui see suudab edukalt planeedile jõuda, hakkab see planeedi ümber tiirlema. Selle üldine missiooni eluiga on üks Marsi aasta, mis on umbes 687 päeva Maal.

Miks Marss?

Peale Araabia Ühendemiraatide käivitasid juulis saadaval oleva lühikese stardiakna ajal Marsile missioone ka USA ja Hiina. Selle stardiakna ajal olid Maa ja Marss kahe aasta jooksul oma lähimates punktides joondatud, mis tähendab, et planeedile jõudmiseks kulub vähem kütust. Käivitusaknad on olulised, kuna kui kosmoselaev starditakse liiga vara või liiga hilja, jõuab see planeedi orbiidile, kui planeeti seal pole.

Erinevate kosmoseagentuuride kasvav Marsi-missioonide arv üle maailma on osa konkureerivast kosmosevõidujooksust, püüdest kehtestada end kosmoseuuringute juhina. Mitte ainult riiklikud kosmoseagentuurid, vaid ka kosmosetööstuse tootjad, nagu Elon Muski SpaceX, pakuvad Punasele planeedile ambitsioonikaid missioone. Näiteks SpaceX näeb Marsi alternatiivina Maal elamisele, kuna see on tema lähim elamiskõlblik naaber.

Teadlasi ja uurijaid teeb Marsi vastu uudishimulikuks ka võimalus, et planeet oli kunagi piisavalt soe, et vesi sellest läbi voolas, mis tähendab, et ka seal võis eksisteerida elu. See küsimus muudab planeedi teadlaste jaoks intrigeerivamaks, sest peaaegu kõikjal, kus Maal vett leiame, leiame NASA sõnul elu.

Ükski inimene pole aga Marsile veel jalga tõstnud, sest Marsi atmosfäär on väga õhuke, koosnedes peamiselt süsihappegaasist ja ilma hingava hapnikuta, mistõttu on astronautidel seal raske ellu jääda. Veelgi enam, Marsi maastik on külm, ilma kaitseta Päikese kiirguse ega mööduvate tolmutormide eest. Seetõttu on inimeste Marsile saatmiseks vaja rohkem uuringuid, tehnoloogiat ja katsetamist. NASA plaanib seda teha 2030. aastateks.

Planeediühingu andmetel on Marss olnud ajalooliselt ebasõbralik Maa katsete suhtes seda külastada ja Marsile jõudmiseks on kavandatud rohkem missioone kui ükski teine ​​planeet või koht Päikesesüsteemis, välja arvatud Kuu. Ajakirja Science andmetel on 18 maanduri või kulguri missioonist Marsile olnud edukad vaid 10.

Jagage Oma Sõpradega: