Selgitatakse: Mis on USA ja Guatemala asüülileping?
Turvalise kolmanda riigi lepingu kohaselt peavad rändajad taotlema varjupaika esimeses riigis, kuhu nad maanduvad. Kui nad seda ei tee ja liiguvad teise riiki, võidakse nad tagasi saata esimesse riiki.
Alejandro Giammattei vannutati Guatemala 51. presidendina ametisse 14. jaanuaril. (AP Foto: Moises Castillo) Guatemala presidendiks vannutati teisipäeval ametisse Alejandro Giammattei, kes asendas oma ebapopulaarset eelkäijat Jimmy Moralesi. Eelmise aasta juulis allkirjastas Morales, keda oli kirjeldatud kui labaseks presidendiks, USAga väga kritiseeritud asüülilepingu, mis lubas Washingtonil saata varjupaigataotlejaid kolmandatest riikidest Guatemalasse.
Giammattei ei ole oma seisukohta pakti suhtes selgeks teinud, põhjustades ebakindlust selle tuleviku suhtes.
2019. eelarveaastal oli Guatemala suurim USA piiril kinni peetud migrantide allikas (rohkem kui 2,64 lakh isikut). Washington Post .
Mis on USA-Guatemala leping?
Turvalise kolmanda riigi lepingu kohaselt peavad rändajad taotlema varjupaika esimeses riigis, kuhu nad maanduvad. Kui nad seda ei tee ja liiguvad teise riiki, võidakse nad tagasi saata esimesse riiki.
USA sõlmis Kanadaga sellise lepingu esmakordselt 2002. aastal.
2019. aastal allkirjastas Trumpi administratsioon turvaliste kolmandate riikide lepingud põhjakolmnurga riikide Guatemala, El Salvadori ja Hondurasega, muutes pagulaste jaoks USA-s varjupaiga taotlemise keerulisemaks. Guatemala on seni ainus riik, kes on lepingut rakendanud. Kui migrandid ei taotle Guatemalast kaitset enne USAsse suundumist, saadetakse nad tagasi Guatemalasse.
Wall Street Journal tsiteeris endist Guatemala ametnikku, kes ütles, et teisipäevase seisuga on USA saatnud pärast lepingu allkirjastamist Guatemalasse 158 El Salvadorast ja Hondurasest varjupaigataotlejat. USA kavatseb tulevikus saata Guatemalasse ka teistest rahvustest migrante, öeldakse aruannetes.
Kriitika ja juriidiline väljakutse
Turvaline kolmas riik peaks tähendama riiki, mis on võimeline pakkuma pagulastele kaitset. Need lepingud allkirjastanud Põhjakolmnurga riigid on tuntud kõrge kuritegevuse, vägivalla ja majandusliku puuduse poolest. Guatemalaga sõlmitud kokkulepet on kritiseeritud, võttes arvesse ohtu, et migrante võib siia tagasi saata.
Kolmapäeval vaidlustati USA-Guatemala leping USA föderaalses ringkonnakohtus, petitsiooni esitajad väitsid, et leping rikub USA seadusi, WSJ teatatud. On väidetud, et Guatemala ei vasta USA varjupaigaseaduses sätestatud turvalise kolmanda riigi määratlusele ning leping kaitseb varjupaigataotlejaid piisavalt kahju eest.
Pärast president Trumpi võimuletulekut 2016. aastal on USA üha enam võtnud kasutusele poliitikat, mille eesmärk on tõkestada põgenike rännet. 2019. aasta jaanuaris jõustunud poliitika „Jää Mehhikosse” alusel on 55 000 USA-sse saabunud varjupaigataotlejat saadetud tagasi Mehhikosse, et nad ootaksid oma varjupaigajuhtumeid selles riigis.
Ära jäta vahele Explained: Mis saab Trumpi tagandamisprotsessist edasi?
Jagage Oma Sõpradega:
