Selgitati: Mis on Tai separatistlik mäss, mis on viimase kahe aastakümne jooksul tapnud 7000 inimest?
Alates 2001. aastast on piirkonnas möllanud valitsusvastane mäss.
Tai kohtumeditsiini eksperdid uurivad Tai lõunaosas Yala provintsis kohta, kus kahtlustatavad separatistlikud mässulised tapsid külakaitse vabatahtlikke. (Reuters) Tai lõunaosas hukkus teisipäeval Yala provintsis asuvasse turvakontrolli tunginud relvastatud meesterahvas üle 15 inimese. Hukkunute seas olid ka politseinik ja mõned külakaitse vabatahtlikud.
Kolm provintsi Yala, Pattani ja Narathiwat Lõuna-Tais moodustavad ainsad moslemite enamusega piirkonnad budistlikus enamuses Kagu-Aasia riigis. Valitsusvastane mäss on piirkonnas möllanud alates 2001. aastast. Viimane rünnak oli piirkonnas viimaste aastate ohvriterohkeim.
25. oktoobril tähistasid piirkonna moslemid Narathiwati provintsis toimunud Tak Bai veresauna 15. aastapäeva. Sel päeval 2004. aastal lämbus 78 inimest pärast vahistamist sõjaväe veoautodega Tai armee baasi toimetamisel surnuks. Mõned teised surid pärast seda, kui julgeolekujõud tulistasid kinnipeetavate vabastamist nõudnud meeleavaldajaid.
Tai julgeolekujõudude töötajaid ei süüdistatud.
Mässu päritolu
Mässu päritolu ulatub kaugemale, peitudes Tai poolt Malai provintside annekteerimises 1909. aastal, mil Ühendkuningriigi ja Siiami kuningriigi vahel sõlmiti Inglise-Siami leping (18. sajandi lõpus tunti Tai nime all Siam).
Sellest ajast peale on toimunud palju vägivaldse vastupanu episoode. Vastupanu kaotas hoo 1980ndate paiku, hoogustus 1990ndatel ning ametlikult hakati tunnustama 2004. aasta paiku, mil vahejuhtumite arv ja intensiivsus suurenes teeäärsete rünnakute ja süütamise, mõrvade ja pommirünnakute näol.
Pärast seda, kui Patani piirkonna (erinev Pattani provints) suveräänsus anti pärast 1909. aastat Taile, jõustati poliitikate kogum, mis üritas assimileerida Tai budistidest keeleliselt, rassiliselt ja usuliselt erinevaid malai moslemeid, mis õhutas pahameelt.
Tai keelt rakendati suhtlusvahendina, võõrandades malai moslemeid, kes räägivad jawi keelt.
1932. aasta Tai põhiseadus kuulutas kuningriiki jagamatuks – see on osa valitsuse püüdlustest ühendada Tai rahvas taiuse ja Tai identiteedi mõistete kaudu. Seda on peetud konflikti peamiseks põhjuseks.
Muud põhjused hõlmavad malai moslemite usaldamatust valitsuse vastu, Patani piirkonna enesemääramissoovi, poliitilise väljendusvabaduse puudumist, suurt sõjalist kohalolekut piirkonnas ning valitsuse otseseid ja kaudseid meetmeid patani malailaste assimileerimiseks. kultuur.
Eskalatsioon pärast 2004. aastat
Aasia Fondi andmetel tunnustati mässu ametlikult alles 4. jaanuaril 2004, kui mässulised ründasid Narathiwatis armeelaagrit ja jooksid minema umbes 400 relvaga.
Raportis öeldakse, et enne (ja isegi pärast) 2004. aasta jaanuarisündmusi vallandati mässulised kui väikesed bandiidid, kes töötasid mõjukate tegelaste või kuritegelike sündikaatide heaks ja tekitasid rahutusi isikliku kasu eesmärgil. Selles kirjeldati mässulisi kui üht Kagu-Aasia verisemat lahendamata konflikti.
Pärast 2004. aastat said Tai sõjaväelased Patani piirkonna okupeerida ja rajada üle 1000 kontrollpunkti. 2004. aasta aprillis tapsid julgeolekujõud Pattani iidses Krue Se mošees üle 32 arvatava mässulise.
Valitsuse poliitikat, sealhulgas peamiste konfliktijuhtimisstruktuuride hävitamist, mille võttis ette tollane peaminister Thaksin Shinawatra, on süüdistatud Malai moslemite ja Bangkoki valitsuse vaheliste oluliste sidekanalite sulgemises.
Riigi vastus
Valitsus asutas 2005. aastal rahvusliku lepituskomisjoni, et edendada rahu ja leppimist Tai ühiskonnas. Siiski ei võetud arvesse komisjoni 2006. aastal tehtud soovitusi. Soovitused hõlmasid selliseid meetmeid nagu kultuurilise mitmekesisuse edendamine, religioonidevaheline dialoog ja dialoog mässuliste rühmitustega.
Shinawatra valitsus kutsus relvastatud separatistide rühmitusi osalema rahudialoogis, mida hõlbustas Malaisia valitsus. Selle algatuse kaudu tegi riik koostööd ühe suurema põrandaaluse mässuliste rühmitusega Barisan Revolusi Nasional (BRN).
Läbirääkimised kukkusid aga mõne BRN-i nõudmise tõttu läbi.
Viimase kahe aastakümne jooksul on mässu tõttu hukkunud hinnanguliselt 7000 inimest.
Selle aasta alguses tapeti Narathiwati provintsis ühes templis kaks buda munka ja kaks sai haavata. 4. oktoobril tulistas Yala kohtu ülemkohtunik endale kuuli rindu, kui tunnistas, et ülemused avaldasid talle survet viiele moslemist süüdistatavale surmanuhtluse määramiseks, kelle vastu polnud piisavalt tõendeid mõrvas süüdimõistmiseks.
2016. aasta detsembris tapsid separatistid Pattanis ja Narathiwatis toimunud intsidentides üle kuue inimese, sealhulgas kaks külapealikku, kaks moslemist tsiviilisikut ja ühe tsiviilmiilitsa liikme.
Jagage Oma Sõpradega:
