Selgitati: Mis on Aserbaidžaani ja Armeenia vahel sõlmitud rahuleping?

Vastavalt uuele rahuleppele säilitavad mõlemad pooled positsioonid nendes valdkondades, mis neil praegu on, mis tähendab Aserbaidžaani jaoks olulist kasu.

Aserbaidžaanlased tähistavad 10. novembril Bakuus rahulepingut. (Foto: AP)

Teisipäeval (10. novembril) sõlmis Venemaa uue rahulepingu Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, mis on üle kuue nädala kestnud sõjalises konfliktis vaidlusaluse Mägi-Karabahhi piirkonna pärast Lõuna-Kaukaasias.

Viimaste aastate üheks tõsisemaks peetud konflikti käigus on Mägi-Karabahhi võimude hinnangul kaotanud elu üle 1200 inimese, tuhanded on aga ümber asunud.

Kahe riigi vahelise konflikti lõpetamiseks mõeldud lepingule kirjutasid alla Venemaa president Vladimir Putin, Aserbaidžaani president Ilham Alijev ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan. Alates konflikti algusest septembris on pooled sõlminud mitmeid relvarahulepinguid, kuid ükski pole seni olnud edukas.

Niisiis, mis on uus rahukokkulepe?

Vastavalt uuele rahuleppele säilitavad mõlemad pooled nüüd oma positsioonid piirkondades, mis neil praegu on, mis tähendab Aserbaidžaani jaoks märkimisväärset kasu, kuna ta on tagasi võtnud üle 15-20 protsendi oma hiljutise konflikti käigus kaotatud territooriumist, vahendab AFP. teatas.

Lisaks peatatakse selle lepingu kohaselt kõik sõjalised operatsioonid, Vene rahuvalvajad paigutatakse piki kontaktjoont Mägi-Karabahhi ja piki Lachini koridori, mis ühendab piirkonda Armeeniaga. Need Vene rahuvalvajad umbes 2000-liikmeliste jõududega paigutatakse piirkonda viieks aastaks.

Pagulased ja riigisiseselt ümberasustatud isikud naasevad piirkonda ja sellega piirnevatele aladele ning mõlemad pooled vahetavad ka sõjavange ja surnukehasid. Märkimisväärne on see, et Nahtšivanist Aserbaidžaani avatakse uus koridor, mis jääb Venemaa kontrolli alla.

BBC teatas, et Armeenia pealinna kogunes rahukokkuleppe vastu meelt avaldama suur rahvahulk, samas kui Aserbaidžaani Alijev on öelnud, et leping oli ajaloolise tähtsusega.

Mis on Venemaa panused?

Venemaa roll konfliktis on olnud mõnevõrra läbipaistmatu, kuna ta tarnib mõlemale riigile relvi ja on Armeeniaga sõjalises liidus nimega Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon. Vene Föderatsiooni presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ütles eelmisel kuul avaldatud avalduses, et Venemaa on selles küsimuses alati võtnud tasakaaluka seisukoha ning omab mõlema riigiga traditsiooniliselt häid suhteid.

Mis on Mägi-Karabahhi piirkond?

Lääne-Aasia ja Ida-Euroopa piiril asuv Mägi-Karabahh on rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani osana, kuid suuremat osa piirkonnast kontrollivad Armeenia separatistid. Mägi-Karabahh on olnud osa Aserbaidžaani territooriumist alates nõukogude ajast. Kui Nõukogude Liit 1980. aastate lõpus kokku kukkuma hakkas, hääletas Armeenia piirkondlik parlament piirkonna Armeeniale üleandmise poolt; Nõukogude võim lükkas nõudmise tagasi.

Järgnesid aastaid kestnud kokkupõrked Aserbaidžaani vägede ja Armeenia separatistide vahel. Vägivald kestis 1990. aastateni, jättes kümneid ja tuhandeid hukkunuid ning sadu tuhandeid ümberasustades. 1994. aastal sõlmis Venemaa relvarahu, milleks ajaks olid etnilised armeenlased piirkonna kontrolli alla võtnud.

Inimesed protestisid 10. novembril Armeenias Jerevanis valitsushoones rahulepingu tingimuste vastu. (Foto: AP)

Kuigi piirkond jääb Aserbaidžaani, valitsevad seda praegu separatistlikud armeenlased, kes on kuulutanud selle vabariigiks nimega Mägi-Karabahhi autonoomne oblast. Kuigi Armeenia valitsus ei tunnusta Mägi-Karabahhit iseseisvana, toetab ta piirkonda poliitiliselt ja sõjaliselt.

Kas on sõlmitud ka muid relvarahulepinguid?

Isegi pärast 1994. aasta rahulepingut on piirkonda iseloomustanud regulaarsed tulevahetused. 2016. aastal toimus selles neljapäevane sõda, enne kui Venemaa rahu vahendas. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupp, mida juhivad Prantsusmaa, Venemaa ja USA, on juba mitu aastat püüdnud kahte riiki rahukokkulepet saavutada.

Tänavu oktoobris leppisid mõlemad riigid kokku relvarahulepingus, mida samuti vahendas Venemaa, kuid mis ebaõnnestus. Express Explained on nüüd Telegramis

Milline on rahvuse roll kahe riigi vahelises konfliktis?

Vaidluses on otsustav roll aastakümnete tagustel etnilistel pingetel. Kui aserid väidavad, et vaidlusalune piirkond oli tuntud ajaloos nende kontrolli all, siis armeenlased väidavad, et Karabahh oli osa Armeenia kuningriigist. Praegu koosneb vaidlusalune piirkond enamuse armeenia kristlastest, kuigi see on rahvusvaheliselt tunnustatud moslemite enamusega Aserbaidžaani osana.

Kuidas hiljutine konflikt alguse sai?

See algas 27. septembri hommikul, millest alates on iga riik väitnud, et on oma vastasele tõsist kahju tekitanud. Praeguse ägenemise puhul erineb see, et see on esimene kord, kui mõlemad riigid on välja kuulutanud sõjaseisukorra.

Varssavis asuva Ida-uuringute Keskuse (OSW) hinnangul oli praegune eskalatsioon tõenäoliselt Aserbaidžaani initsiatiiv. Meedia teated on märkinud, et kokkupõrked olid tõenäoliselt tagajärg Aserbaidžaani püüdlustele võita tagasi mõned separatistide armeenlaste poolt okupeeritud territooriumid.

Aserbaidžaani rahvusnõukogu esimees ütles avalduses, et Aserbaidžaani armee sõjaline operatsioon jätkab vaenlase poolt peaaegu 30 aastat okupeeritud alade puhastamist. Ta ütles, et 27. september oli kurnatuse päev ja väidetavalt on Armeenia okupeerinud Mägi-Karabahhi ümbruse piirkondi Venemaa otsesel toel julgeolekutsooni loomiseks.

Jagage Oma Sõpradega: