Selgitatakse: Mis on Prantsusmaa islamismivastases seaduseelnõus?
Prantsuse peaminister Jean Castex on öelnud, et see ei ole religiooni ega moslemi religiooni vastane tekst, vaid radikaalse islamismi vastu, mille eesmärk on tema sõnul prantslased üksteisest lahutada.
Macroni ootab 2022. aastal tagasivalimine ja eksperdid ütlevad, et ta pöördub Prantsusmaa parempoolsete valijate poole pärast sel aastal langenud valimiskaotusi. (Fail) Kolmapäeval Prantsuse kabinet esitas seaduseelnõu, mis on suunatud radikaalsele islamismile — kuigi sõna islamist ei ole teksti osa. Seadusena nimetatud vabariiklaste põhimõtete tugevdamiseks läheb eelnõu jaanuaris rahvusassambleesse ehk parlamendi alamkojasse.
Peaminister Jean Castex on öelnud, et see ei ole religiooni ega moslemi religiooni vastane tekst, vaid radikaalse islamismi vastu, mille eesmärk on tema sõnul prantslased üksteisest lahutada.
Eelnõu esitatakse viimastel aastatel toimunud terrorirünnakute järel. Kuigi seda on juba mõnda aega plaanis, nähakse seda vastusena kooliõpetaja Samuel Paty oktoobrikuu pea maharaiumisele. See on tekitanud muret, et see võib häbimärgistada Prantsusmaa moslemikogukonda, mis on suurim Euroopas.
Mis on kavandatava seaduse eesmärk?
See näeb ette mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas koolihariduse reforme, et tagada moslemilaste koolist väljalangemine, rangemat kontrolli mošeede ja jutlustajate üle ning eeskirju vihkamiskampaaniate vastu Internetis.
Kui seadus jõustub, võidakse Prantsuse mošeedes näha oma tegevuse, näiteks rahastamise, suuremat järelevalvet. Valitsusel oleks võimalik teostada järelevalvet imaamide koolitamise üle ja tal oleks suuremad volitused riiklikke toetusi saavate jumalateenistuste sulgemiseks, kui need lähevad vastuollu vabariiklike põhimõtetega, nagu sooline võrdõiguslikkus. Mõõdukad kogukonnajuhid, kelle sihtmärgiks on äärmuslik putš, võivad saada kaitse.
Prantsuse ilmaliku seaduste ehk laïcité kohaselt on riigitöötajatel juba keelatud näidata silmatorkavaid religioosseid sümboleid, nagu krutsifiks või hidžaab. See keeld laieneks nüüd valitsusasutustest väljapoole mis tahes allhankelepingu alusel sõlmitud avalike teenuste suhtes The Economist .
France 24 andmetel piiratakse ka üle kolmeaastaste laste koduõpet, kusjuures vanemaid ei lastaks neid maa-alustesse islamistruktuuridesse registreerida.
Arstid, kes väljastavad süütusetunnistusi, saavad trahvi või vangi. Ametnikel oleks keelatud anda polügaamsetele taotlejatele elamislubasid. Raekoja ametnikud küsitlevad paare enne nende pulma eraldi, et selgitada välja, kas nad on abielluma sunnitud.
Internetis kehtestataks vihakõne eest karmimad karistused. Seda peetakse otseseks vastuseks Paty tapmisele, kes oli enne tapmist võrgukampaania sihtmärgiks.
|Miks õiguskaitseorganid on, ajakirjanikud Prantsusmaa uue julgeolekuseaduse vastu
Milline on olnud reaktsioon?
Eelnõu teravaim kriitika on tulnud välismaalt. Türgi president Recep Erdoğan, kes on viimastel kuudel tugevalt kritiseerinud Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macronit, on nimetanud kavandatavat seadust avalikuks provokatsiooniks.
Al-Azhari suurimaam, Egiptuse kõrgeim vaimulik, on nimetanud Macroni vaateid rassistlikuks. Macron ütles hiljuti, et ma ei luba kellelgi väita, et Prantsusmaa või selle valitsus soodustab rassismi moslemite vastu.
Kodumaal väidavad eksperdid, et Macron naudib suures osas Prantsuse valijaskonna toetust, kes on viimase kaheksa aasta jooksul rohkem kui 200 inimelu nõudnud terrorismi suhtes oma seisukohti karmistanud. Hiljutises üleriigilises uuringus nõustus 79% vastanutest, et islamism sõdib Prantsusmaaga.
Kriitikud on väljendanud ärevust, et eelnõu võib viia islami religiooni ja islamismi, poliitilise liikumise, segamiseni ja viia Prantsuse moslemite võõrandumiseni. Sellegipoolest on kogukonna liikmeid, kes on astunud välja seadust toetama, näiteks Prantsuse Moslemi Usu Nõukogu juht. Jälgige Telegramis Express Explained
Miks on see poliitiliselt oluline?
Ekspertide sõnul ootab Macronit 2022. aastal tagasi ta pöördub Prantsusmaa parempoolsete valijate poole pärast selle aasta valimiskaotusi. Presidenti on protestinud ka a kavandatud ülemaailmne julgeolekuseadus .
Selle aasta mais sai rühm vasakpoolseid parlamendisaadikuid tema La République En Marche! (LREM) erakond läks üle, mis läks parteile maksma absoluutse enamuse rahvusassamblees. Siis juunis esines LREM kohalikel valimistel halvasti.
Macron, kes kirjeldab oma poliitikat kui ei parem- ega vasakpoolset – ta oli Sotsialistlikus Parteis kuni 2009. aastani –, seisab silmitsi parempoolse poliitiku Marine Le Peni väljakutsega, kelle ta alistas 2017. aasta valimistel ja kes on juhtinud tema vastu esitatud süüdistust. ei astunud piisavalt tugevalt islamismi vastu.
Jagage Oma Sõpradega:
