Selgitatud: Taliban kavatseb 'ajutiselt' vastu võtta osa 1964. aasta põhiseadusest; mida see võiks tähendada

Seni pole Taliban avaldanud ühtegi dokumenti ega poliitilist avaldust, mis näitaks, kuidas nad kavatsevad valitseda. Kuigi see hiljutine teade võib tunduda progressina, tekitavad selle hoiatused rohkem küsimusi kui vastuseid.

Talibani liikmed istuvad teisipäeval, 21. septembril 2021 Afganistanis Kabulis okastraadi taga seinamaalingute ees. (AP Photo)

Taliban teatas teisipäeval, et kavatseb riigi valitsemiseks ajutiselt kehtestada 1964. aasta põhiseaduse sätted, mis ei ole vastuolus islamiseaduse ega šariaadiga. Talibani pressiesindaja teatas ka, et rühmitus on koostamas uut põhiseadust, mis valmib 2022. aastaks.

Seni pole Taliban avaldanud ühtegi dokumenti ega poliitilist avaldust, mis näitaks, kuidas nad kavatsevad valitseda. Kuigi see hiljutine teade võib tunduda progressina, tekitavad selle hoiatused rohkem küsimusi kui vastuseid. Lubades rühmitusel šariaadiseaduse (mis on väga subjektiivne) järgimise varjus rünnata põhiseaduse sätteid, ütlevad Taliban sisuliselt, et nad valivad ja valivad, milliseid põhiseaduse osi nad järgivad.

Lisaks võimaldab põhiseadus õigusemõistmist ja valitsemist korraldada vastavalt seadusele, mille koostavad erinevad riigiorganid. Kui seadus ise on keelav või välistav, pakub põhiseadus kodanikele vähe mehhanisme oma kaebuste esitamiseks. Lõpuks, pärast seda, kui Taliban selle aasta alguses Kabuli vallutas, on tekkinud märkimisväärne lahknevus selle vahel, mida nad on öelnud, et nad teevad, ja selle vahel, mida nad on tegelikult teinud.

Mis on 1964. aasta põhiseadus?

Afganistanil on pärast suveräänseks riigiks saamist 1747. aastal olnud neli põhiseadust. Esimene neist kirjutati 1890. aastatel, millega kehtestati kogu riigis tsentraliseeritud monarhia süsteem. 1923. aastal koostati teine ​​põhiseadus, mis kehtestas kuninga kui peamise suveräänse võimukandja, islami riigireligiooniks ja šariaadiõiguse kohtusüsteemi aluse. 1963. aastal kirjutas Afganistan kuningas Zahir Shahi võimu all oma kõige ambitsioonikama põhiseaduse, mis jõustus 1964. aastal.

1964. aasta põhiseaduse eesmärk oli muuta Afganistan demokraatiaks ja katalüseerida sotsiaalmajanduslikku moderniseerimist. Põhiseaduse üks tähelepanuväärsemaid elemente oli kahe parlamendikoja loomine, millest alamkoda valitakse üldistel valimistel. Samuti tehti kindlaks, et parlamendi vastuvõetud seadused asendavad šariaadiseaduse – sätte, mille Taliban on hiljem tühistanud. Põhiseadus kehtis kaheksa aastat, kuni Zahir Shah kukutati, ja hoolimata selle kõrgetest ambitsioonidest peeti seda suures osas poliitilise läbikukkumisena. Kabinet ja seadusandlik kogu olid pidevalt ummikus ega suutnud vastu võtta ühtegi olulist õigusakti.

2004. aastal, pärast NATO sissetungi Afganistani, võeti vastu uus põhiseadus, mis nägi ette eesistumise ja sätestas naiste võrdsed õigused. Liiga tsentraliseeritud valitsemissüsteemi loomisel nähti 2004. aasta põhiseadust aga kõrgetasemelise dokumendina, milles domineerisid lääne väärtused ja haritud Kabuli eliit. Taliban on selle põhiseaduse kui ebaseadusliku üksuse ja USA imperialismi toote ülekaalukalt tagasi lükanud.

Talibani valitsus

1964. aasta põhiseaduse sätted

Riigi peal

Mittemoslemitest kodanikel on vabadus teostada oma rituaale avaliku sündsuse ja avaliku rahu seadustega määratud piirides.

Peamiselt lubab see säte usuvabadust, kuna aga täpsustab, et religiooni võib praktiseerida seadustega määratud piirides, on see Talibanil tõlgendatav. Šariaadiseaduste kohaselt võib Taliban keelata igasuguse avaliku usu väljendamise, mis ei ole kooskõlas islami väärtustega. Rühm on hiljuti teatanud, et austab sikhide ja teiste Afganistanis elavate usuvähemuste õigusi, kuid nende valitsemise ajal aastatel 1996–2001 kiusati usuvähemusi regulaarselt taga ja hävitati teiste religioonide sümbolid, nagu Bamiyani buddhad.

Kuninga peale

Arvatavasti asendab Taliban kuninga volitused kas peaministri kohusetäitja Mohammad Akhundi või Kõrgeim juht, Haibatullah Akhundzada . Viimasele omistatakse tõenäolisemalt 1964. aasta põhiseaduses kuningale antud volitused, kuna see määrab peaministri eraldiseisva üksusena.

Kuningas ei vastuta ja kõik peavad teda austama

Kuninga troonist loobumisel või surma korral läheb troon tema vanimale pojale. Kui kuninga vanimal pojal puuduvad käesolevas põhiseaduses sätestatud kvalifikatsioonid, läheb troon edasi tema teisele pojale ja nii edasi.

Ootuspäraselt on 'kuningal' puudub vastutus ja ta on kontrollimise eest kaitstud. Kuigi see ei ole kooskõlas progressiivse demokraatia ideaalidega, pole see autokraatiates ega illiberaalsetes demokraatiates haruldane.

Taliban on näinud mitmeid sisemisi võimuvõitlusi, millest kõige kuulsam on siis, kui praegune kaitseminister mulla Yaqoob võitles 2016. aastal edutult kõrgeima ülemjuhataja rolli eest. Kui Taliban loob päriliku juhtimise süsteemi, on Yaqoob Talibani asutaja pojana. mulla Omaril on veelgi suurem pretensioon võimule. See omakorda jätaks järjepidevuse nimel kõrvale teised juhilootused, nagu Sirajuddin Haqqani ja mulla Baradar.

Kuna kõrgeima juhi Akhunzada kohta pole palju teada, on ebaselge, kas tal on troonijärjekorras lapsi. Varem on mulla Omariga tugevate sidemetega inimesed asunud kõrgetele juhtpositsioonidele, kuid rühmitus ei ole järginud traditsioonilist algealisuse süsteemi.

Inimeste põhiõigustest ja kohustustest

Afganistani rahval on ilma igasuguse diskrimineerimise ja eelistusteta seaduse ees võrdsed õigused ja kohustused.

Kuigi Taliban on teatanud, et nad on valitsuses naistele avatud, ei kuulu nende valitsuskabinetisse kurikuulsalt naisi. Samamoodi, kuigi rühmitus on öelnud, et nad austavad naiste õigust haridusele, näitavad hiljutised teated, et naistel on Kabuli ülikoolist keelatud astuda, kuna Talibani sõnul ei ole tingimused neile veel sobivad seal õppima. Viimasel võimuloleku ajal diskrimineeriti naisi, tadžikke ​​ja muid mitte-puštu rühmitusi avalikult ning on vähe tõendeid selle kohta, et seekord oleks asjad teisiti.

Kedagi ei tohi karistada, välja arvatud pädeva kohtu määrusega, mis on tehtud pärast süüdistatava juuresolekul peetud avalikku kohtuistungit.

Ühtegi kuriteos süüdistatavat afgaani ei saa välisriigile välja anda.

Talibani võitlejad istuvad Afganistanis Kabulis mäenõlval peatudes pikapi tagalas. (AP foto)

Kui algse põhiseaduse kohaselt asendasid seadusandlikud seadused šariaadiseadused, siis Taliban on selgelt öelnud, et nende tõlgendus šariaadist on tähtsam kui kõik muu.

Teise sätte vastuvõtmine on tõenäolisem, kuna mitut Talibani liiget, sealhulgas nende kõrgemat juhtkonda, otsitakse taga mitmesuguste kuritegude eest, sealhulgas lääneriikide terrorismisüüdistustega. See säte võib rühmituse jaoks tekitada diplomaatilisi probleeme, kuid arvestades, et enamik riike on olnud valmis nendega vestlema vaatamata nende seostele terrorismiga, ei ole see tõenäoliselt nende jaoks suur takistus.

Mõtte- ja sõnavabadus on puutumatu. Igal afgaanil on õigus väljendada oma mõtteid kõnes, kirjas, pildis ja muul viisil vastavalt seaduses sätestatule. Igal afgaanil on õigus trükkida ja avaldada ideid vastavalt seaduses sätestatule, ilma neid eelnevalt riigivõimudele esitamata.

Haridus on iga afgaani õigus ning Afganistani riik ja kodanikud annavad seda tasuta.

Nagu varem mainitud, on sõnavabadus ja õigus haridusele kaks teemat, mille suhtes Taliban on teatanud, et nad võtavad mõõdukama seisukoha. Samas väidavad nad, et kõne ei tohiks ohustada riigi julgeolekut ning haridus on lubatud vaid teatud tingimustel.

Shura ja valitsuse kohta:

1964. aasta põhiseadus näeb ette kahe seadusandliku kogu moodustamise. Üks on Rahvakoda, mis valitakse otse, sarnaselt Lok Sabhaga, ja teine ​​on Vanemate Koda, mille liikmed määratakse kaudselt, sarnaselt Rajya Sabhale. Põhiseaduses mainitakse ka seda, kuidas majad peavad suhtlema peaministri ja tema kabinetiga ning kuidas nad peaksid rahva ees vastutama.

Shura (parlament) Afganistanis väljendab inimeste tahet ja esindab kogu rahvast.

Wolesi Jirgah (Rahvamaja) liikmed valib Afganistani rahvas vabadel, üldistel, salajastel ja otsestel valimistel vastavalt seadusesätetele.

Peaminister ja ministrid vastutavad ühiselt Wolesi Jirgah (Rahvamaja) ees valitsuse üldise poliitika eest ja individuaalselt oma ettenähtud kohustuste eest.

Selles küsimuses on Taliban andnud teada, et nad on avatud vabadele valimistele. Talibani pressiesindaja Suhail Shaheen ütles Hääle intervjuus, et selle küsimuse määrab tulevane põhiseadus.

Valimiste või valimiste puudumise osas ootame, ütles Shaheen. Meil on põhiseadus tulevikus, nii et me peaksime selle üle arutlema tulevikus, selle üle, millal me põhiseadust koostame, et see oleks näha seal tol ajal, mitte praegu.

Taaskord on ebaselge, kas Taliban täidab need varajased lubadused ja mil määral võimaldavad need vabu valimisi. Nagu ülejäänud põhiseaduse puhul, tuleks ka nendesse sätetesse suhtuda näpuotsatäie soolaga. Taliban on jätnud šariaadiseaduse alusel palju tõlgendamisruumi ja rõhutanud, et 1964. aasta põhiseadus on vaid ajutine. Samuti on nad lühikese võimuloleku aja jooksul toime pannud inimõiguste rikkumisi, eitades samas avalikult nende olemasolu.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: