Selgitatud: Kõik, mida pead teadma uue Talibani valitsuse juhtide kohta

Pärast hiljutist siselahingut Talibani nn mõõduka ja karmi positsiooniga fraktsioonide vahel peetakse lugupeetud, kuid suures osas madala profiiliga Mohammad Hasan Akhundi peaministriks nimetamist kompromissiks.

Talibani võitlejad võtsid Kabulis kontrolli Afganistani presidendipalee üle pärast seda, kui Afganistani president Ashraf Ghani riigist põgenes (AP foto/fail)

Taliban nimetas Afganistani uue valitsuse peaministri kohusetäitjaks Mohammad Hasan Akhundi, tema asetäitjateks mulla Abdul Ghani Baradar ja mulla Abdus Salam.

Vahepeal Mawlawi Haibatullah Akhundzada tal ei ole valitsuses ametlikku rolli, kuid ta on endiselt Talibani kõrgeim juht ja väidetavalt on ta jälginud rühmituse kabineti loomist.

Mawlawi Haibatullah Akhundzada, Talibani kõrgeim juht

Alates 2016. aastast Talibani kõrgeim juht Akhundzada pole kunagi avalikult esinenud ja temast teatakse vähe. Arvatakse, et ta on 60. eluaastates ja veetis suurema osa oma elust Afganistanis. 1980. aastatel osales ta islami vastupanus Nõukogude invasioonile ja pärast Talibani ülevõtmist Afganistanis määrati riigi šariaadikohtute esimeheks.

Akhundzada on väidetavalt poliitiline karm, kes Talibani peamise usulise autoriteedina andis välja mitu fatwat. Kõrgeima juhina vastutab ta poliitiliste, sõjaliste ja usuasjade eest.

Talibani valitsus

Mohammad Hasan Akhund, peaminister

Sarnaselt Akhundzadaga pole palju teada Akhundi kohta, kelle peaministriks nimetamine üllatas mõningaid vaatlejaid, kes ootasid, et Baradar või Sirajuddin Haqqani võtavad selle rolli. Pärast hiljutist siselahingut Talibani nn mõõduka ja karmi positsiooniga fraktsioonide vahel peetakse lugupeetud, kuid suures osas madala profiiliga Akhundi peaministriks nimetamist kompromissiks.

Akhund on üks neljast mehest, kes asutasid Talibani 1994. aastal ja oli teadaolevalt rühmituse esimese kõrgeima juhi mulla Omari ja praeguse juhi Akhundzada lähedane kaaslane. Talibani esimesel võimuloleku ajal, aastatel 1996–2001, töötas Akhund Afganistani välisministrina ja seejärel asepeaministrina.

Viimased 20 aastat juhtis ta Talibani võimsat otsuseid tegevat organit Rehbari Shura. Erinevalt Akhundzadast, keda peetakse religioosseks autoriteediks, on Akhund peamiselt poliitiline tegelane, kelle legitiimsus tuleneb suures osas tema silmapaistvast rollist Talibanis enne 11. septembrit.

Mullah Hasan Akhund (paremal) koos Pakistani endise peaministri Nawaz Sharifiga Islamabadis. (Fail/AP)

Abdul Ghani Baradar, asepeaminister

Märkimisväärne Mujahadeeni võitleja Nõukogude okupatsiooni ajal oli Baradar Omariga väga lähedane, aitas tal moodustada Talibani ja abiellus oma õega. Pärast sissetungi Afganistani 2001. aastal sai Baradarist Talibani mässuliste peaosa, kuni ta 2010. aastal Pakistanis vangistati. Ta jäi kaheksaks aastaks vangi, enne kui ta vabastati Afganistani riikliku valitsuse vahelise rahuprotsessi hõlbustamise plaani raames. ja Taliban.

2019. aastal määrati Baradar rühmituse poliitilise büroo juhiks Kataris ning ta esindas Talibani Doha läbirääkimistel ja Afganistani vaheliste rahukõneluste läbikukkumisel. Selles ametis sai Baradarist Talibani de facto avalik nägu ja teda peeti rahvusvaheliselt mõõdukaks kohalolekuks.

2020. aastal sai temast esimene Talibani liider, kes suhtles vahetult USA presidendiga. Mõni päev pärast grupi kokkulepet USA-ga kirjeldas tollane president Trump teda kui väga head. Juulis kohtus Baradar Pekingis ka Hiina välisministri Wang Yiga.

Laialdaselt eeldati, et Baradar võtab peaministri rolli, kuid väidetavalt võeti ta vaidlustest välja pärast seda, kui talle lojaalsete ja Sirajuddin Haqqaniga joondunud fraktsioonide vahel tekkisid sisemised lahkhelid.

Mullah Abdul Ghani Baradar (keskel) on üks Talibani kaasasutajatest. (Fotofail / Reuters)

Sirajuddin Haqqani, siseminister

Võib-olla on üks äärmuslikumaid Talibani liikmeid Sirajjudin Haqqani mõjuka Haqqani võrgustiku juht, mis on Pakistanist pärit Talibani alamrühm. USA poolt terroristlikuks organisatsiooniks nimetatud rühmitus jälgib Talibani rahalisi ja sõjalisi varasid Pakistani-Afganistani piiril.

Haqqani ise on FBI tagaotsituimate nimekirjas ja tema pearaha on 10 miljonit dollarit. FBI veebisaidi andmetel on Haqqani tagaotsitav seoses 2008. aastal Kabuli hotellile korraldatud rünnakuga, milles hukkus kuus inimest, ning Afganistani presidendi Hamid Karzai vastu korraldatud ebaõnnestunud mõrva kavandamisega 2008. aastal koos muude tegevustega.

New York Timesi arvamusloos, mis kirjutati enne Doha lepingu allkirjastamist, prognoosis Haqqani mõõdukamat seisukohta. Ta kirjutas, et Taliban püüdis üles ehitada islamisüsteemi, milles kõigil afgaanidel on võrdsed õigused, kus islami tagatud naiste õigused – õigusest haridusele kuni õiguseni tööle – on kaitstud ja mille aluseks on teened. võrdsete võimaluste eest.

Hoolimata avalikest avaldustest teeb Haqqani esiletõus Talibanis rahvusvahelistele vaatlejatele siiski murettekitavaks, kuna ta on seotud terrorismiga ja seotusega Al Qaedaga. ÜRO 2020. aasta raporti kohaselt hoiab Haqqani võrgustik tihedat kontakti Al Qaedaga, millel arvatakse praegu olevat Afganistanis 400–600 liiget.

Veelgi enam, Haqqani äärmuslikud kalduvused ilmnevad tema enda kirjutistes. 2010. aastal avaldas ta mässuliste koolitusjuhendi, milles ta toetab peade maharaiumist ja enesetaputerroristi, seadustades samal ajal lääne sihtmärkide ründamise.

Talibani valitsus: ülejäänud valitsuskabinet

mulla Yaqoob, kaitseminister

Omari poeg Yaqoob tegi 2016. aastal näidendi kõrgeima juhi kohale ja oli väidetavalt maruvihane, kui roll läks hoopis Akhundzadale. Hoolimata sellest, et Yaqoob on 30. eluaastate keskel ja tal puuduvad sellised lahingukogemused, nagu taliibikaaslastel on, vastutab Yaqoob praegu kõigi sõjaliste operatsioonide eest. Tal on Omariga suhtlemisel suur mõju ja sarnaselt Baradariga peetakse teda Talibanis mõõdukaks häälekandjaks.

Ajal, mil Taliban riik üle võttis, kutsus Yaqoob võitlejaid üles mitte kahjustama Afganistani sõjaväe ja valitsuse liikmeid ning vältima mahajäetud varade rüüstamist.

Amir Khan Muttaqi, välisminister

Teine mõõdukas hääl, Muttaqi oli eelmise Talibani valitsuse ajal kultuuri- ja teabeminister ning haridusminister. Nagu Baradar, saadeti ka Muttaqi Katari ja oli Doha läbirääkimiste ajal läbirääkimismeeskonna liige.

Muttaqi oli mässu ajal kutse- ja juhendamiskomisjoni esimees ning vastutas selles ametis Talibani propaganda eest. Ta vastutas jõupingutuste eest valitsusametnike ja teiste prominentsete isikute üleastumiseks. Kui Taliban asus rünnakule, nõudis Muttaqi vaenutegevuse rahumeelset lahendamist.

Mohammad Abbas Stanikzai, asevälisminister

Stanikzai, kes on rahvusvaheliselt tuntum kui Muttaqi, õppis Indias Afganistani armee ohvitserina ja vastutab arvatavasti Talibani suhete loomise eest New Delhiga.

Nõukogude sissetungi ajal põgenes ta sõjaväest, et liituda islamiliikumistega, kuid väidetavalt oli Omariga vastuolus tema lääneliku elustiili ja alkoholitarbimise kalduvuse pärast. Selle tulemusena tagandati Stanikzai välisministri kohalt ja talle määrati selle asemel vähemtähtis tervishoiuministri ametikoht.

Alates 2012. aastast on ta aga mänginud Talibani diplomaatilises tegevuses otsustavat rolli ja on rühmituse nimel reisinud mitmesse riiki. Intervjuus Firstpostile rõhutas Stanikzai soovi luua sõbralikke suhteid kogu piirkonnas ning väitis, et hindud ja sikhid võivad Afganistanis rahulikult elada.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: