Selgitatud: politsei vs kohtu vahi all hoidmine Rhea Chakraborty juhtumi kontekstis

Rhea Chakraborty vahistati: lühiülevaade vahistamise, politseivahi ja kohtuliku vahi alla võtmise mõistetest, mis võivad järgneda vahistamisele, ja nende erinevustele.

Seni on narkoasjas vahistatud 20 süüdistatavat, sealhulgas Rhea Chakraborty.

Aastal narkojuhtum Sushant Singh Rajputi surmaga seotud näitleja Rhea Chakraborty arreteeris teisipäeval narkokontrollibüroo, mis on riigi kõrgeim uimastite õiguskaitseorgan. Pärast kohtu ette toomist jäeti ta vahi alla.

Lühiülevaade vahistamise, politseivahi ja kohtuliku vahi alla võtmise mõistetest, mis võivad järgneda vahistamisele, ning nendevahelisele erinevusele.

Arreteerimise mõiste ja sellega seotud menetlused

Indias reguleerivad erinevaid kriminaalõiguse haldamise protseduure kriminaalmenetluse seadustik või kriminaalmenetluse seadustik (CrPC), mis jõustus 1973. aastal pärast selle jõustumist, tuginedes Briti ajastu seadustele.

KrMK 5. peatükis alates paragrahvist 41 on loetletud vahistamist puudutavad õigusnormid. Arreteerimine tähendab eelkõige inimese liikumispiirangute seadmist. Seda võib teha politseiametnik või uurimisasutuse ametnik, kui ametnik on veendunud, et vahistamine on vajalik: takistada isikut süüteo edasist toimepanemist, takistada tõendite rikkumist, nõuetekohaseks uurimiseks, et vältida isiku heidutamist. need, kes on kursis faktidega ja muuga. Sätete kohaselt on vahistatul õigus saada teavet vahistamise alustest ning vahistajal on kohustus teavitada vahistamisest määratud isikut. Arreteeritaval on õigus kohtuda ülekuulamisel ka valitud advokaadiga. Seadus teeb ka pärast vahistamist kohustuslikuks arsti läbivaatuse.

Vahistav asutus ei või KrMK § 57 kohaselt vahi all olevat isikut kinni pidada kauem kui 24 tundi, ilma teda kohtuniku ette toomata. India põhiseaduse artikkel 22 sisaldab ka sätteid isiku kaitsmiseks kinnipidamise ajal.

Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega

Politseivahi ja kohtuvahi

Kui politsei või uurimisasutus arreteerib isiku ja peetakse vahi all ning kui juurdlust ei ole võimalik 24 tunni jooksul lõpule viia, kohustatakse isik esitama magistraadikohtu ette. KrMS § 167 ja sellele järgnevad sätted sätestavad protseduurid, mis võivad järgneda erinevatel stsenaariumidel.
Kohtunik võib edaspidi isiku vahi alla võtta kuni 15 päevaks tervikuna. Politsei vahi all olemine tähendab, et isik suletakse kinni või jääb ametniku vahi alla.

Pärast 15-päevase või kohtuniku määratud politseivahiaja möödumist võidakse isik edaspidi kohtulikult vahi alla võtta. Kohtulik vahi all olev isik on kohtuniku alluvuses kinni peetud ja paigutatud kesk- või osariigivanglasse.

Jaotises 167 on ka mõned muudatused, mis on konkreetsed riigi üksikute osariikide jaoks. Kõrgemate kohtute lahenditest tulenevad väga läbimõeldud õigussätted ja kohtupraktika muudavad selle küsimuse äärmiselt keeruliseks, mitmetahuliseks ja tõlgendamisvõimaluseks. Mõnel juhul ei pruugi uurimisasutused kohe politsei vahi alla võtta ja üheks põhjuseks võib olla nende käsutuses oleva maksimaalse 15 päeva mõistlik kasutamine. Mõnel juhul võivad kohtud isiku otse vahi alla võtta, kui kohus leiab, et politsei vahi alla võtmist või vahi all viibimise pikendamist ei ole vaja.

Kohtuliku vahi all viibides saab isik taotleda kautsjoni võtmist KrMK kautsjoneid ja tagatisi käsitleva peatüki 33 kohaselt. Kohtulik vahi alla võtmine võib tervikuna pikeneda kuni 60 või 90 päeva, olenevalt süüteo eest ette nähtud maksimaalsest karistusest. Kohtualune isik ei tohi viibida kohtulikult vahi all kauem kui pool ettenähtud maksimumkaristuse ajast.

Erinevus kahe eestkoste vahel

Peale peamiste erinevuste, mis puudutavad kinnipidamist ja kinnipidamiskohta, on nende kahe vahel mõned põhierinevused. Politsei vahi all viibides saab uurimisasutus isikut kohtuliku vahi all viibimise ajal üle kuulata, ametnikud vajavad ülekuulamiseks kohtu luba. Politsei vahi all viibival isikul on õigus õigusnõustajale, õigus saada teavet selle kohta, milliseid aluseid politsei peab tagama. Kohtuliku vahi all vanglates, kui isik on kohtuniku vastutusel, tuleb vangla käsiraamat isiku tavapärase käitumise korral pildile.

Jagage Oma Sõpradega: