Selgitatud: Mumbai puude langemise juhtumid ja miks BMC kutsus üles istutama ainult kohalikke liike

Siin on erinevus põlis- ja võõrliikide vahel ning pilk selle kohta, kas kohalike puusortide istutamine tooks kaasa puude langemise Mumbais.

Tsükloni Tauktae vallandatud tormi tõttu langenud puu Mumbais. (Express-foto autor Ganesh Shirsekar)

Viimastel päevadel on Mumbais toimunud suur hulk puude langemise juhtumeid, mille tulemusena on nii aktivistid kui ka Mumbai linnapea teinud ettepanekuid, et Brihanmumbai munitsipaalkorporatsioon peaks istutama linna ainult põlisliike. sellel veebisaidil selgitab erinevust põlis- ja võõrliikide vahel ning seda, kas rohkemate kohalike puude sortide istutamine vähendaks puude langemist Mumbais.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Kui paljude puude kukkumise juhtumite tunnistajaks oli Mumbai eelmisel nädalal?

Kolme päevaga – 16.–18. maini – sai metropolis kannatada koguni 2364 oksa ja puud, kui üliraske tsüklon Tauktae tungis Mumbai rannikust mööda, tuule kiirus ulatus kuni 114 km/h. Kokku juuriti välja 812 puud, samas kui 1552 puud kaotas oksad. Kolme päeva jooksul langenud puude koguarv oli oluliselt suurem kui puude langemise kaebuste koguarv, millega BMC neljakuulise mussoonhooajal tegeleb. Keskmiselt saab BMC juunist septembrini kuus 600 puude langemise kaebust.

Kui paljud langenud puudest olid mittepõlisrahvad?

BMC tsüklonijärgse kontrolli käigus selgus, et 70 protsenti 812 puust olid võõrliigid, sealhulgas Gulmohar, vihmapuu ja kuninglik palm. Pärast seda pöördus BMC kodanike ja eraorganisatsioonide poole palvega istutada istanduste ajal ainult kohalikke puuliike.

Millised on Mumbais põlis- või põlispuuliigid?

BMC hoiatas, et kohalikke liike ei tohiks segi ajada vanade või laialdaselt esinevate puudega. Valitsus on vähemalt kolme aastakümne jooksul importinud eksootilisi liike ja üle linna istutati kaunistamiseks uusi puuliike. Näiteks Gulmohari või Raini puid leidub Mumbais laialdaselt, kuid need pole pärismaised liigid.

Määratluse järgi elab, kasvab ja paljuneb looduslik taim teatud piirkonnas looduslikult. Pärast kohalike agroklimaatiliste tingimuste, sealhulgas mullakvaliteedi, niiske ilma uurimist, koostas BMC loendi 41 põlispuust, mida saab Mumbais istutada ja mis on osa Konkani vööndi puudest. Need on Wad, Pimpal, Umber, Kanchan, Kadamba, Gunj, Palas, Nim, mahagon, Moh, Bahawa, Sag, Arjun, Ain, Kinjal, Sita Ashok, Undal, Nagkeshar, Champa, Shivan, Shirish, Karanj, Bakul, Bell , Taman, Hirda, Behda, Kookospähkel, Amla, Khair, Tetu, Mango, Putranjiva, Metsik Mandel, Bibba, Parijatak, Rita, Sandlipuu, Phanas ja Chafa.

Miks arvavad botaanikud ja BMC, et võõrpuuliigid on langemisele kalduvamad?

Mumbai kohalikud liigid saavad hakkama linna liigse vee / niiskete tingimustega ning taluvad tugevat vihmasadu ja tuult. Eksperdid ütlesid, et see ei ole nii, et võõrliigid ei jää ellu, kuid see nõuab rohkem hooldust, tähelepanu ja hoolt ning isegi pärast seda ei pruugi puud aklimatiseeruda. Võõrpuude juured ei suuda maapinnast kinni pidada, on haprad ja annavad tugeva vihma või tugeva tuulega alla. Botaanikud hoiatasid, et uued liigid võivad maa, vee ja toidu pärast konkureerida ka kohalike liikidega. Võõrliigid võivad kanda ka haigusi, mis võivad kahjustada kohalikke liike.

Kas välismaiste puude istutamine on ainus põhjus, miks Mumbais puude langemine kasvab?

Keskkonnakaitsjad ja linnakaitsjad ütlesid, et linna haljaskatte kahjustamises ei saa süüdistada ainult vanu puid ja võõrliike. Välja juurivad mitte surnud puud, vaid ka terved. Keskkonnakaitsjad süüdistasid puude väljajuurimise suurenemises kiiret konkretiseerimist.

2014. aastal Vanashakti 1965. aasta vihmapuude uuringus leiti kuni 4–5 jalga betooni, tõrva ja muud ehitusmaterjali, mis ümbritses üle poole puude alusest ilma palju pinnaseta. Maa-aluste kaablite võrgustik, vee vähene imbumine pinnasesse puualuste ümber asetsevast konkretisatsioonist nõrgendab puid, mis põhjustab tugevate vihmade korral puude langemist, eriti jalgradadel. Umbes 308 puust 812-st välja juuritud puust asusid tee ääres, st kõnni- ja jalgteedel.

Vastavalt Maharashtra (Linnapiirkonnad), Preservation and Prevention of Tree Act, 1975, tuleks puutüvede ümber jätta 1 meeter ruumi. Riiklik rohetribunal on samuti määranud, et puude säilitamiseks ja kaitsmiseks peaks puutüvede ümber olema 1-meetrine vaba kasvukoht.

BMC ei istuta puid tee äärde ega jalgradadele. Hoonete ja jalgteede ehitamisel, teede ülekandmisel, maa-alusel torustikul tuleb aga puude aluste/tüvede ümber jätta 1-meetrine puude ümber.

Mis on Mumbais suure hulga okste mahalangemise põhjus?

Aktivistid ütlevad, et see juhtub BMC poolt läbi viidud ebateadusliku puude pügamise tõttu. 2019. aasta auditi kohaselt on teeäärseid puid üle 1,75 miljoni. BMC väidab, et enne mussooni pügatakse 60–70 000 puud. Siiski kritiseeritakse BMC tehtud pügamist ebateaduslikuna. 2019. aastal Colabas läbi viidud kodanike juhitud puude audit näitas, et JD Somani Margil ja kapten Prakash Pethe Margil uuritud 100 puust 17 on kukkumisohus.

Eksperdid ütlesid, et pügamisharjutuse mõte on hoida puu kaalu tasakaalus, see ei tohiks ohtlikult ühele poole kalduda. Mumbai linnapea Kishori Pednekar ütles, et kirjutab peaministrile puuhaldusseaduse muutmiseks, et võimaldada BMC-l kärpida rohkem ja suuremaid oksi. Eksperdid hoiatasid aga puude meelevaldse kärpimise eest.

Lõigatavate okste arvu või võra laiali laotamise kohta pole kindlat reeglit. Eksperdid ütlesid, et see on iga puu puhul erinev. Kui tuuled löövad puud, peaks see sellest läbi minema. Vastasel juhul tekib puus (suurtes või väikestes põõsastes) õhuturbulents, mis võib selle maha tõmmata. Puuviljelustehniliste normide järgi ei tohi aastas kärpida rohkem kui 20-30 protsenti puude võrast. Juhuslik puude lõikamine linnas aga jätkub.

Vastavalt puude lõikamiseks määratud töövõtjate pakkumistingimustele on eritingimuseks aiapidaja või arboristi olemasolu, kuid tingimus ei ole kohustuslik.

Jagage Oma Sõpradega: