Selgitatud: kuidas tulemushinnangu indeks hindab koolihariduse seisukorda
Haridusministeerium avaldas pühapäeval tulemuslikkuse hindamisindeksi ehk PGI uusima väljaande. Kuidas see õnnestub? Kuidas osariikidel seekord läinud on?
Õpilased klassiruumis. (Faili foto) Haridusministeerium avaldas pühapäeval tulemuslikkuse hindamisindeksi ehk PGI uusima väljaande. See suhteliselt uus indeks mõõdab osariikide tulemusi koolihariduses.
Kuidas KGT välja töötatakse?
Selles hinnatakse osariikide tulemusi koolihariduses mitmest allikast, sealhulgas ühtsest piirkonna infosüsteemist Education Plus, riiklikust saavutuste uuringust ja keskpäevasöögist, saadud andmete põhjal. Osariike hinnatakse kokku 1000 punkti alusel 70 parameetri alusel, mis on rühmitatud viie suure kategooria alla: juurdepääs (nt registreerimismäär, üleminekumäär ja kinnipidamismäär); valitsemine ja juhtimine; infrastruktuur; võrdsus (soorituste erinevus plaanitud kastiõpilaste ja üldkategooria õpilaste vahel) ja õpitulemused (matemaatika, loodusteaduste, keelte ja sotsiaalteaduste keskmine tulemus).
Osariike hinnatakse, mitte järjestamata, et heidutada praktikat, mille kohaselt üks paraneb ainult teiste arvelt, tekitades sellega viimaste alatulemuse häbimärgistamise. Valitsuse sõnul on eesmärk aidata riikidel seada prioriteediks koolihariduse sekkumisvaldkonnad. Haridusministeerium andis esimese KGT välja 2019. aastal võrdlusaastaks 2017–2018.
Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused
Mida hindamissüsteem kajastab?
KGT hindamissüsteemil on 10 taset. Tase 1 näitab tipptasemel jõudlust ja tulemust vahemikus 951–1000 punkti. II tase, tuntud ka kui hinne 1++, näitab tulemust vahemikus 901 kuni 950. Need, kellel on hinne 1+ (või III tase), on saanud 851 ja 900 vahel. Madalaim on VII hinne ja see tähendab 0 kuni 950 punkti. 550 punkti.
KGT aruandekaart, 2019–2020 Kuidas osariikidel seekord läinud on?
KGT-s 2019–2020 ei suutnud ükski osariik ega liidu territoorium saavutada kõrgeimat hinnet, st I taset. Isegi väljaannetes 2017–2018 ja 2018–2019 ei olnud ükski osariik jõudnud tasemele 1 ja 1++. Chandigarh, Punjab, Tamil Nadu, Andaman ning Nicobar ja Kerala on saavutanud rohkem kui 90% ja saanud klassi 1++ (või II taseme), mis teeb neist osariigid kõige paremini toimivad. See on esimene kord, kui ükski osariik on jõudnud II tasemele. Aastatel 2018–2019 parimate tulemustega osariikidele Gujaratile, Chandigarhile ja Keralale anti hinne 1+ (või III tase), st hindeks 851–900 punkti. Ainult Ladakhi TÜ on paigutatud kõige madalamasse ehk VII klassi, kuid see oli esimene kord, kui seda hinnati pärast seda, kui see 2019. aastal Jammust ja Kashmirist välja raiuti.
LIITU NÜÜD :Express Explained Telegrami kanal
Kuidas on nende jõudlus võrreldes KGT kahe viimase väljaande omaga?
Kokku on 33 osariiki ja TÜ-d aastatel 2019–2020 oma kaitstud geograafilise tähise koguskoori võrreldes 2018.–2019. aastaga parandanud, mis viitab üldisele tõusule. Mõne osariigi/UT-i puhul on selle paranemise põhjuseks andmeedastusmehhanismide täiustused, samas kui mõnes teises on täiustused toimunud konkreetsetes valdkondades… aruandes öeldakse.
Siiski on endiselt 31 osariiki ja UT-d, mis on paigutatud III (1. klass) või madalamale tasemele, mis näitab, et neil on veel palju maad katta. Suurimat edu KGT-s on sel aastal näidanud Andamani ja Nicobari saared, Punjab ja Arunachal Pradesh. Kõik kolm on oma tulemust 20% parandanud.
Mis on need valdkonnad, kus osariikidel on veel vaja parandada?
Aruande kohaselt peavad riigid ja TÜ-d eelkõige parandama oma tulemuslikkust juhtimisprotsesside osas. Sellel domeenil on mitu parameetrit, sealhulgas õpetajate kättesaadavus, õpetajate koolitus, regulaarne kontroll ja rahaliste vahendite kättesaadavus. Domeeni valitsemisprotsessides on 24 osariiki/UT-d, mis on saanud alla 288 (80% maksimaalsest võimalikust hindest). See tähendab selgelt, et see on valdkond, millele paljud riigid ja ülikoolid peavad keskenduma. Ka KGT omistab sellele valdkonnale kõrgeima tähtsuse, sest siinsete näitajate järgimine toob kaasa kriitilised struktuurireformid valdkondades, mis ulatuvad õpetajate kohaloleku jälgimisest kuni õpetajate ja direktorite läbipaistva värbamiseni.
See lisab: Teine tähelepanu vajav valdkond on infrastruktuuri ja rajatiste domeen, kus kakskümmend osariiki/UT on saanud alla 120 punkti (80% selle domeeni maksimaalsest võimalikust punktisummast). Kaks osariiki, Bihar (81) ja Meghalaya (87), said selles valdkonnas madalaimad punktisummad. See on murettekitav, kuna koolihariduse üldise kvaliteedi parandamiseks on vajalik korralik koolimaja koos piisavate võimalustega.
Jagage Oma Sõpradega:
