Selgitatud: kindral Franco ja Hispaania ajaloo jõhkra etapi väljakaevamine
Mälestus Franco 36 aastat kestnud režiimist aastatel 1939–1975 ja Hispaania kodusõjast (1936–1939), mis tõi ta võimule, on Hispaanias jätkuvalt emotsionaalseteks teemadeks.
Külastaja teeb teisipäeval, 24. septembril 2019 Hispaanias Madridi eeslinnas El Escoriali lähedal asuvast Langenud mausoleumi orust hetktõmmise. Hispaania ülemkohus otsustas, et ajutine sotsialistlik valitsus võib ekshumeerida endise diktaatori kindrali säilmed. Francisco Franco. (AP foto) Hispaania ülemkohus andis teisipäeval otsuse valitsuse plaanile kaevata välja endise diktaatori Francisco Franco säilmed, kelle surma järel 1975. aastal läks Hispaania autoritaarsest riigist konstitutsioonilisele monarhiale.
Mälestus Franco 36 aastat kestnud režiimist aastatel 1939–1975 ja Hispaania kodusõjast (1936–1939), mis tõi ta võimule, on Hispaanias jätkuvalt emotsionaalseteks teemadeks.
Hispaania ajaleht El País on oma juhtkirjas nimetanud arenevaid sündmusi demokraatia arusaamatu anomaalia lõpuks, kus diktaatoril lubati üle 40 aasta viibida monumendis, mille ta ise ehitas oma režiimi ülistamiseks.
Hispaania kodusõda
Hispaania keeles 'Guerra Civil' tuntud konflikt pani Hispaania demokraatlikult valitud vabariiklaste valitsuse vastanduma kindral Francisco Franco juhitud jõududega, kes haarasid võimu 1939. aastal pärast kolm aastat kestnud jõhkrat sõda, milles hukkus üle 5000 000 inimese.
Francot toetasid natsi-Saksamaa ja fašistlik Itaalia, aga ka konservatiivsed elemendid Hispaanias. Vabariiklikku valitsust aitasid Nõukogude Liit ning Euroopa ja USA demokraatlike riikide vabatahtlikud jõud.
Tolle aja suuremad Euroopa demokraatlikud riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa, hoidusid Hispaania vabariiklaste valitsuse ametlikust abistamisest hoolimata, et Saksamaa ja Itaalia toetasid Francot massiliselt. Seetõttu peavad paljud kodusõda üheks peamiseks Teise maailmasõja esilekutsujaks.
Franco reegel
Pärast Hispaania valitsejaks saamist 1939. aastal säilitas Franco riigi neutraalsuse Teises maailmasõjas, kuid jäi sõbralikuks teljejõududega, kes aitasid tal võimule tulla.
Franco esimesed ametiaastad olid eriti repressiivsed. Tuhanded poliitilised vastased saadeti sõjatribunalide poolt vangi ja hukkamised toimusid mahalaskmisrühmade poolt. Piirkondlike keelte, nagu katalaani ja baski keel, avalik kasutamine oli keelatud ning katoliku kristlus kuulutati riigireligiooniks. Ametiühingud keelustati. Ka lahutus ja abort olid keelatud.
Oma valitsemisaja lõpu poole lõdvendas Franco oma võimuhaaret ning tema kommunismivastane hoiak lähendas teda USA-le ja tema liitlastele külma sõja ajal. Tema valitsemisaja kahel viimasel aastakümnel tehti Hispaania majanduses kapitaalremont.
1969. aastal kuulutas Franco paguluses viibinud kuningliku Juan Carlos I tema surma korral oma ametlikuks järglaseks. Viimane lammutas pärast võimu ülevõtmist 1975. aastal Hispaania autoritaarse struktuuri ja taastas Hispaania põhiseadusliku monarhia, kus oli mitu erakonda.
Ära jäta vahele Explained: Miks RBI on ühistupangale piiranguid seadnud, mis nüüd juhtub
Franco säilmete väljakaevamine
Pärast tema surma 1975. aastal maeti Franco Valle de los Caídosesse, osariigi mausoleumi, mis ehitati tema valitsemise ajal sunnitööga ja kuhu on maetud 33 000 Hispaania kodusõja ohvrit.
Pärast seda, kui demokraatia Hispaanias tugevnes, kerkisid esile üleskutsed paigutada diktaatori säilmed ümber vähem auväärsesse kohta. 2018. aastal nõustus Hispaania parlament Franco säilmed välja kaevama. Valitsuse plaane takistasid aga nii endise diktaatori perekonna kui ka kirikuvõimude protestid. Riigikohtu teisipäevase otsusega on nüüdseks kõrvaldatud enamik takistusi valitsuse teelt ning ka katoliku kirik on nõustunud otsust järgima.
Hispaania vähemusvalitsust juhtiv Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) kavatseb enne järgmisi üldvalimisi selle aasta novembris kolida Franco säilmed vähem tuntud asukohta. Kuigi analüütikud usuvad, et samm võib parandada PSOE edu valimistel, võib see kosutada ka Hispaania paremäärmuslasi, kelle jaoks Franco mausoleumist on viimastel aastatel saanud koondumispunkt. Viimastel valimistel tänavu aprillis kogus ultranatsionalistlik partei Vox 10% rahvahäältest, mis on esimene paremäärmuslaste poolt pärast Franco surma.
Jagage Oma Sõpradega:
