Miks Taj oma värvi kaotab?

Yamunast on saanud kasvulava putukate jaoks, kes öösiti mälestist kubistavad. Kasvav saaste ja uute saasteainete sisenemine on probleeme süvendanud

Paljud Agra kanalisatsioonid avanevad Yamunasse, saastades jõge, mis on praegu ilma vee-elustikuta. (Ekspressarhiiv)

Ülemkohus ütles eelmisel nädalal, et India arheoloogiakeskus (ASI) tuleb Taj Mahali päästmise korral pildilt välja visata ning keskus teatas kohtule, et kaalub ettepanekut kaasata uurimisse rahvusvahelisi eksperte. 17. sajandi monumendi konserveerimine. Kohus oli varem väljendanud muret Taj värvi muutuva marmori pärast ja küsinud, kuidas algselt kollakaks muutunud valge marmor muutub nüüd pruunikaks ja rohekaks. Kohus on arutanud väidet, mille esitas M C MEHTA, võib-olla India tuntuim keskkonnakaitsja, taotledes Taji kaitset reostuse eest. Mehta samalaadse avalduse alusel oli kohus 1996. aastal mälestise kaitseks määranud hulga meetmeid, sealhulgas läheduses asuvate tehaste sulgemise. Rohkem kui kaks aastakümmet hiljem räägib Mehta SOMYA LAKHANI-le, kuidas järjestikused New Delhi ja Lucknowi valitsused ning India arheoloogiateenistus ei ole suutnud kohtu korraldust ellu viia ning kuidas surev Yamuna ja selles pesitsevad putukad tapavad Taji.

Loe | Taj Mahali päästmine: SC ütleb, et visake ASI välja, valitsus ütleb, et kutsub eksperte

Mis on põhjustanud Taj Mahali marmori värvimuutuse?

Taj Mahali värvimuutuseni on viinud erinevad tegurid. Esiteks on Taj Trapeziumi tsooni (TTZ) saastavad tööstused ja sõidukite heitkogused peamised saasteallikad. Teine põhjus on see, et Yamuna jõgi, mis voolab Taji taga, on muutunud väga reostunud. Selles puudub vee-elustik ning see on põhjustanud putukate ja vetikatega nakatumise Taj Mahali ja teiste selle kallastel asuvate mälestusmärkidega.

Kuidas putukad Tajit täpselt kahjustavad?

Selle probleemi allikas pärineb kuivast Yamuna jõest, mis on muutunud ilma igasugusest ökoloogilisest voolust. Need putukad, nagu on öeldud India arheoloogiakeskuse aruandes, sigivad jões reostunud aines ja ründavad siis õhtul Taj Mahali. Kui varem elas jões kalu, kes putukaid ja nende vastseid sõid, siis nüüd pole tõsise veereostuse tõttu jões enam jälgegi ühestki vees elavast liigist.

Kogemus näitab, et olukord on paranemise asemel hoopis halvenenud ja jõudnud kriitilisse punkti.

Ja kuidas on tekkinud laigud Taji marmorile?

Nagu on öeldud ASI aruandes Taj Mahali ja teiste Agra monumentide putukate tegevuse kohta, tekkisid rohelised ja mustad laigud teatud tüüpi putukate olemasolu tõttu, peamiselt Taj Mahali põhjaküljel. Need putukate rünnakud on mõjutanud ka teisi Yamuna jõe kaldal asuvaid monumente, nagu Itimad-ud-Daulah' haud, Mehtab Bagh ja osa Agra kindlusest.

Loe ka | SC väljendab muret Taj Mahali värvimuutuse pärast

Kui hull on õhusaaste probleem?

Maailma Terviseorganisatsiooni sel kuul avaldatud aruande kohaselt on kesk- ja osariikide valitsuste ebapiisava lähenemise tõttu Agrast saanud PM 2,5 taseme poolest saastatumalt linn maailmas. Parlamendi alaline teaduse ja tehnoloogia, keskkonna ja metsade komisjon juhtis oma 2015. aastal Rajya Sabhale ja Lok Sabhale esitatud 262. aruandes reostuse mõju kohta Taj Mahalile tähelepanu, et õhusaaste on muutunud probleemiks mitte ainult tavainimese tervisele, aga ka ohule, mida see kultuuripärandile kujutab. Rahulik ehitus ja sissetungid süvendavad probleemi.

Riigikohus on öelnud, et Taj päästmiseks tuleb ASI pildilt välja visata. Mida saavad väliseksperdid Taji päästmiseks teha, mida ASI ei suuda?

Kogemus näitab, et olukord on paranemise asemel hoopis halvenenud ja jõudnud kriitilisse punkti. See vajab põhjalikku uurimist ja lahendusi konserveerimise ja säilitamise valdkonnas tegutsevatelt tunnustatud ekspertidelt ja institutsioonidelt. Kuna Taj Mahal on maailmapärandi nimistus, siis kui küsitakse arvamust nii riiklikelt kui rahvusvahelistelt ekspertidelt ja institutsioonidelt, annab see mälestise kaitsmiseks laiema vaatenurga ja nägemuse.

Kohus oli varem väljendanud muret Taj värvi muutuva marmori pärast ja küsinud, kuidas algselt kollakaks muutunud valge marmor muutub nüüd pruunikaks ja rohekaks.

Kuidas on olukord täna võrreldes sellega, mis oli siis, kui tõite esmalt esile probleemid Tajiga?

1984. aastal, kui kohtuasi Taj Mahali kaitseks Riigikohtusse esitati, oli olukord praegusega võrreldes palju parem. Auväärne ülemkohus andis selge teekaardi, andes välja erinevaid juhiseid, sealhulgas kuulutades Agra kultuuripärandi linnaks. Kui järjestikused kesk- ja osariikide valitsused oleksid võtnud kõik meetmed, et kuulutada Agra kultuuripärandi linnaks, oleks olukord muutunud ehk ideaalseks.

Täna, 35 aastat pärast seda, kui te esimest korda ülemkohtusse pöördusite, näib, et arutleme endiselt samade küsimuste üle, millest me alustasime. Mis läks kaitsemeetmetega valesti?

Selle asemel, et võtta meetmeid Agra kultuuripärandi linnaks kuulutamiseks, on ametivõimud tegelikult julgustanud saastajaid ja lubanud projekte, mis kahjustasid Taj Trapeziumi tsoonis keskkonnakaitset ja mälestiste säilitamist.

Jagage Oma Sõpradega: