Tai valitsusevastased protestid: probleemid ja mis on seekord teisiti
Tai protestid: nõudeid on kolm; parlamendi laialisaatmine ja peaministri tagasiastumine, põhiseaduse muutmine ja kriitikute ahistamise lõpetamine.
Bangkokis teisipäeval. Kolme sõrme saluut on tõusnud üheks protesti sümboliks. (AP foto: Sakchai Lalit) Viimased mitu kuud on Tai olnud tunnistajaks demokraatiat toetavad meeleavaldused protestijatega, kes nõuavad monarhia reformimist ja peaminister Prayuth Chan-ocha tagasiastumist. Praegune protestilaine on üks viimase aja suurimaid.
Milline poliitiline süsteem Tais eksisteerib?
Umbes 70 miljoni elanikuga budistliku enamusega Tai muutis 1932. aastal absoluutsest monarhiast põhiseaduslikuks monarhiaks. Pärast 1947. aasta riigipööret on Taid valdavalt valitsenud sõjavägi. Alates 2001. aastast on riigi poliitikat iseloomustanud lõhe populistliku liidri Thaksin Shinawatra toetajate ja taunijate vahel, kelle sõjavägi 2006. aastal peaministri kohalt tagandas ja on sellest ajast saadik eksiilis.
Aastakümnete jooksul on sõjavägi teisitimõtlejaid korduvalt maha surunud. 6. oktoobril 1976 suruti Bangkokis Thammasati ülikoolis maha üliõpilaste juhitud demokraatia pooldajate meeleavaldus, kui julgeolekujõud tapsid 46 meeleavaldajat ja vahistasid ligi 3000 inimest. 2010. aastal arreteeriti üle 2000 inimese ja 90 hukkus kokkupõrgetes julgeolekujõudude ja valitsusvastaste meeleavaldajate vahel.
Praegune valitseja Maha Vajiralongkorn sai kuningaks 2016. aasta detsembris. Peaminister Chan-ocha tuli võimule 2014. aastal riigipöördega, kui haaras võimu Shinawatra õelt. Kuninga toetatud Chan-ocha sekkus väidetavalt 2019. aasta valimiste ajal valimisseadustesse, mis on võimaldanud tal võimul püsida. Klõpsake, et jälgida Telegramis Express Explained
Millest räägivad praegused protestid?
Meeleavaldused algasid eelmise aasta lõpus pärast opositsioonipoliitiku Thanathorn Juangroongruangkiti parlamendiliikme ametikohalt diskvalifitseerimist ja tema partei Tuleviku Edasi keelamist. Pandeemiapiirangud tõid kaasa protestide pausi, mis jätkusid juuli keskel, kui Vabade Noorterühm juhtis Bangkokis 2500 meeleavaldajat.
Nõuded on kolm: parlamendi laialisaatmine ja peaministri tagasiastumine, põhiseaduse muutmine ja kriitikute ahistamise lõpetamine. 3. augustil pidas inimõiguste jurist Arnon Nampa kõne monarhia reformimisest. Nampa ja teine liikumise juht Panupong Jadnok (tuntud ka kui Mike Rayong) vahistati eelmisel nädalal.
Protestidega on ühinenud ka teised rühmitused, kellel on laiemad nõudmised: LGBT ja naiste õiguste laiendamine, haridus- ja sõjaväereformid ning majanduse parandamine. 10. augustil Thammasati ülikoolis toimunud meeleavaldusel loetleti deklaratsioonis kümme nõuet. Nende hulka kuulusid, et kuningas ei toetanud edasisi riigipöördeid, kuninglike ametite kaotamist, kuningale eraldatud riigieelarve vähendamist ja amnestiat neile, keda süüdistati monarhia kritiseerimise eest.
Demokraatiat pooldavad meeleavaldajad marsivad Tais Bangkoki äärelinnas Udom Sukis meeleavaldusel, laupäeval, 17. oktoobril 2020. (AP foto: Gemunu Amarasinghe) Mille poolest erinevad need meeleavaldused eelmistest?
Traditsiooniliselt on Tai poliitiline lõhe olnud punaste särkide (populistid ja Shinawatra toetajad) ja kollaste särkide (kuningriigi lojalistid) vahel. Seekord ei kasuta protestijad neid traditsioonilisi värvikoode, vaid on välja mõelnud oma sümbolid väljendada oma ideid ja eriarvamusi. Nende hulka kuuluvad riigipöördevastane kolme sõrme saluut näljamängude sarjast ja žestid, nagu rinnal ristatud käed ja pea kohale suunatud käed. Mõned neist žestidest on samad, mida kasutavad Hongkongi demokraatiameelsed meeleavaldajad.
Kritiseerides monarhiat, mis on seadusega keelatud, on meeleavaldajad avanud uue pinnase. Kriminaalkoodeksi paragrahvi 112 järgi karistatakse seda, kes teotab, solvab või ähvardab kuningat, kuningannat, pärijat või regenti, kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
Kuidas valitsus on reageerinud?
Valitsus on püüdnud maha suruda seni rahumeelsed meeleavaldused. Reedel kasutati meeleavaldajate hajutamiseks veekahureid. Neljapäeval kehtestasid võimud karmi erakorralise seisukorra, keelates Bangkokis viie või enama inimese kogunemised ning riiklikule julgeolekule ohustada võiva teabe avaldamise. Meeleavaldajad on seni keeldu trotsinud ja jätkavad meeleavaldusi pealinnas.
Eelmisel nädalal blokeeris valitsus juurdepääsu veebisaidile change.org pärast veebipõhist petitsiooni, milles kutsuti üles kuulutama kuningas persona non grataks, vahendas BBC. Valitsus vahistas ka mitu miitingu- ja üliõpilasjuhti ning mõned meeleavaldajad.
Jagage Oma Sõpradega:
