Pokémon GO ja liitreaalsus: teadus mängu taga ja hullus
Pokémon GO kasutab liitreaalsust ja geopeitust, et anda mobiilimängudele uus pööre.

Pokémon GO fenomen on haaranud üle kogu maailma. Väikeste anime-olendite püüdmise hullus on levinud, kuigi mäng on ametlikult välja antud vaid viies riigis. See on juba kuulutatud USA ajaloo suurimaks mobiilimänguks, edestades teisi märkimisväärseid mänge, nagu Candy Crush Saga, Clash Royale ja Draw Something, ning ähvardab igapäevaste aktiivsete kasutajate osas ületada sotsiaalseid võrgustikke, nagu Tinder, Twitter ja isegi Facebook.
Pokémon GO kasutab liitreaalsust ja geopeitust, et anda mobiilimängudele uus pööre. See pole aga esimene mäng populaarses Pokémoni frantsiisis – algne Pokémon oli RPG (rollimäng), mis töötati välja GameBoy jaoks 1996. aastal, ja Pokémoni animeseeria on üks maailma pikimatest mängudest. Ja 2000. aastate alguses vaatasid paljud Indias Pokémoni koomiksisarja.
[seotud postitus]
Niisiis, milles hullus tegelikult seisneb?
Pokémon GO on tasuta mängitav asukohapõhine liitreaalsuse (AR) mäng, mille on välja töötanud Niantic Labs koostöös Nintendoga Androidi ja iOS-i seadmetele. Mängijad jalutavad õues ringi, otsides Pokémone, maagilisi erivõimetega animeolendeid. Kasutaja peab neid Pokémone jäädvustama, treenima ja nendega võitlema. Mida suurem on teie Pokémoni meeskond, seda tugevam olete mängus.
Pokémon GO kasutab teie seadme GPS-i teie asukoha jälgimiseks ja uute Pokémonide leidmiseks ning kasutab seejärel telefoni kaamerat, et need praktiliselt ümbruskonna peale asetada. Mäng lülitab kaamera sisse ja kasutaja näeb, et Pokémon ilmub otse enda ette, peaaegu nagu oleks see osa reaalsest maailmast. Sarnaselt sarjale peab kasutaja seejärel olendi pihta viskama Pokeballi ja proovima seda tabada.
Mängu veetluse mõistmiseks tuleb animest aru saada. Anime peategelane Ash Ketchum reisib koos oma sõprade Misty ja Brockiga, et püüda Pokémone ja võidelda Poke-jõusaali omanikega, et saada Pokémoni meistriks. Kui olete piisavalt taseme tõusnud, peate reisima erinevatesse geograafilistesse asukohtadesse, et võidelda teiste Pokémoni meistritega, et saada jõusaali kontrolli alla. Näib, et mäng on valinud populaarsed kohad erinevates linnades 'jõusaalideks', kus kasutajad saavad minna oma Pokémone treenima.
Ja mis täpselt on liitreaalsus (AR)?
Pokémon GO tugineb nende olendite ellu äratamiseks AR-le. AR erineb üsna palju virtuaalreaalsusest (VR), milles kasutaja viiakse teise maailma ja ta peaks mängima selles valdkonnas. Oculus Rift, HTC Vive ja Sony peagi ilmuvad PlayStation VR-peakomplektid on näited VR-mängupeakomplektidest.
AR-is projitseeritakse arvutist genereeritud kujutised/teave päriselu objektidele või ümbrusele, võimaldades kasutajatel andmeid lugeda ja/või nendega suhelda. Microsofti HoloLens on üks ambitsioonikamaid AR-i näiteid; HoloLens projitseerib virtuaalset loomingut reaalsesse keskkonda ja võimaldab kasutajatel nendega suhelda.
AR-toega rakendused pole aga uus idee. Nokia Lumia nutitelefonidel oli 2012. aastal AR-toega rakendus nimega City Lens, kus kasutaja sai suunata kaamera näiteks turu poole ja rakendus kajastaks selle kohta teavet. Rakendus Google Goggles pakub midagi sarnast ja seda testiti Google Glassi projektiga.
Hävituslennukite ja -autode Head-up-ekraanil on sarnased kontseptsioonid. Kuid Pokémon GO on kahtlemata esimene kord, kui AR on nii massiliselt meelitanud. Pole vaja võimsaid peakomplekte, nagu Oculus või HTC Vive (mille kandmine jätab paljudele pikaks ajaks iiveldama) – Pokémon on sealsamas, sinu nutitelefonis, tantsimas pargipingil või isegi ülemuse peas!
Mis on siis AR tulevik?
Aastatel 2011–2012 ei olnud enamikul telefonidel suurepäraseid kaameraid ega töötlusvõimalusi, et AR-toega rakendusi sujuvalt käitada. 2016. aastal saavad isegi 10 000 Rs maksvad nutitelefonid hakkama graafikarohkete mängudega. Samuti on pidev 4G-ühenduvus USA-s, Uus-Meremaal, Austraalias, Ühendkuningriigis ja Saksamaal – riikides, kus mäng ametlikult käivitatud – pannud inimesi sellesse süvenema.
Idee AR integreerimisest teie olemasolevasse seadmesse ja populaarse animefrantsiisi lisamisest on osutunud Nianticu ja Nintendo jaoks hittkombinatsiooniks. Kõik, kellel on piisavalt pädev nutitelefon, saavad äpi alla laadida ja oma seiklust alustada. Nii tugev on hüpe, et inimesed räägivad selliseid asju nagu: väljas sajab vihma. Nüüd ei saa ma väljas käia ja videomänge mängida ning on olnud vähemalt üks juhtum, kus mees on töölt lahkunud, et jahtida ainult Pokémone.
Liigume tuleviku suunas ilma füüsiliste ekraanideta. Suurem osa meie suhtlusest tehnoloogiaga toimub virtuaalsete ekraanide ja nuppude abil. Kuna rohkem seadmeid, nagu Google Glass ja Microsoft Hololens, saavad teoks, leiab AR igapäevaelus rohkem kasutust. Kuigi VR-mängud võivad leida turu hardcore-mängijate seas, on AR-mobiilimängudel ja -rakendustel suurem huvi.
Jagage Oma Sõpradega: