UPA käivitatud naftavõlakirjad: miks, kui palju ja mida NDA vaidleb

Naftavõlakirjad UPA: selle asemel, et maksta eelarvest naftaturundusettevõtetele otsetoetusi, emiteeris toonane valitsus riigi kütuse jaemüüjatele naftavõlakirju kogusummas 1,34 lakh crore, et piirata eelarvepuudujääki.

Mumbais tanklas. (PTI foto: Shashanki paraad, fail)

Keskus on väitnud, et ta ei saa vähendada bensiini ja diislikütuse makse, kuna ta peab kandma maksekoormust eelmise UPA valitsuse poolt välja antud naftavõlakirjade asemel kütusehindade subsideerimiseks.

Enne kütusehindade dereguleerimist müüdi UPA valitsemise ajal bensiini ja diislikütust ning keedugaasi ja petrooleumi subsideeritud hindadega.

Selle asemel, et maksta eelarvest naftaturundusettevõtetele otsetoetusi, emiteeris toonane valitsus riigi kütuse jaemüüjatele naftavõlakirju kogusummas 1,34 miljonit krooni, et vähendada eelarvepuudujääki. Viidates vajadusele maksta tagasi nende võlakirjade intressid ja põhikomponendid, on keskus nüüd väitnud, et vajab oma rahanduse toetamiseks kõrgemat aktsiisimaksu.

Ka NDA valitsus on kasutanud sarnast strateegiat kapitali süstimiseks riigi omandis olevatesse pankadesse ja muudesse institutsioonidesse, emiteerides rekapitaliseerimisvõlakirju väärtuses 3,1 lakh crore'i, mis tuleb lunastada aastatel 2028–2035.

Mis on valitsuse argument?

Rahandusminister Nirmala Sitharaman ütles esmaspäeval: peaminister Narendra Modi valitsus maksab täna UPA poolt aastatel 2012–2013 tehtud naftahinna alandamise eest.

Vaadake nende trikke, ütles ta, märkides, et eelmine valitsus vähendas kütusemakse, kuid jättis praegusele valitsusele naftavõlakirjad. Me ei tee nii palju trikke nagu UPA valitsus. Nad emiteerisid naftavõlakirju, mille põhisumma on üle 1000 000 000 000 000 000 000 000 000 krooniooni, ja viimase seitsme eelarveaasta eest on valitsus maksnud üle 9000 miljonilise intressi aastas… Kui mul poleks naftavõlakirjade teenindamise kohustust, siis ma Ta ütles, et neil on olnud võimalus kütuseaktsiisi alandada.

Miks naftahinnad dereguleeriti ja kuidas on see tarbijaid mõjutanud?

Kütusehinna dekontroll on olnud samm-sammult, valitsus vabastas 2002. aastal lennukiturbiinikütuse, 2010. aastal bensiini ja 2014. aastal diislikütuse hinnad.

Enne seda sekkus valitsus hinda, millega jaemüüjad diisli või bensiini müüma peaksid. See tõi kaasa naftaturundusettevõtete alalaekumise, mille valitsus pidi hüvitama. Hinnad dereguleeriti, et muuta need turuga seotud, vabastada valitsus hindade subsideerimisest ja võimaldada tarbijatel saada kasu madalamatest määradest, kui ülemaailmsed toornafta hinnad langevad.

Kuigi naftahinna dereguleerimine pidi olema seotud toornafta ülemaailmsete hindadega, ei ole India tarbijad ülemaailmsete hindade langusest kasu saanud, kuna nii kesk- kui ka osariikide valitsused kehtestavad täiendavate tulude kogumiseks uusi makse ja lõive. See sunnib tarbijat kas maksma seda, mida ta juba maksab, või isegi rohkem.

Hindade kontrollimine pakub põhimõtteliselt kütuse jaemüüjatele, nagu Indian Oil, HPCL või BPCL, vabadust määrata hindu oma kulude ja kasumi arvutuste põhjal. Siiski on selle hinnapiirangu poliitikareformi peamine kasusaaja valitsus.

Kui palju makse/lõive on valitsus kogunud?

Keskuse tulud toornafta ja naftasaaduste maksudest kasvasid aastatel 2020–2021 45,6%, 4,18 miljoni kroonini. Naftasaaduste aktsiis tõusis valitsuse andmetel aastatel 2020–2021 aastaga üle 74% 3,45 miljoni kroonini.

Keskuse osa naftasaaduste maksudest on järk-järgult kasvanud 2,73 miljonilt rupialt aastatel 2016–2017 2,87 miljonile Rs aastatel 2019–2020. Teisest küljest vähenes osariikide osa toornafta ja naftasaaduste maksustamisel aastatel 2020–2021 1,6% 2,17 miljonile Rs-le aastatel 2019–2020. (vaata tabelit)

Keskus ja mitmed osariigid on tulude suurendamiseks märkimisväärselt tõstnud bensiini ja diislikütuse tollimakse, pidades silmas Covidi põhjustatud piiranguid, mis piirasid majandustegevust. Riiklikud ja kesksed lõivud moodustavad Delhis umbes 55,4% bensiini ja 50% diislikütuse jaehinnast.

Ainuüksi keskmaksud moodustavad umbes 32,3% bensiini jaemüügihinnast ja 35,4% diislikütuse pumbahinnast Delhis. Keskus tõstis 2020. aasta mais bensiiniaktsiisi 32,98 Rsni liitri kohta ja diislikütuse aktsiisi 31,83 Rs 15,83-lt.

Kütusehinnad on viimase aasta jooksul pidevalt tõusnud. Bensiin ja diislikütus on aasta algusest kallinenud juba 21,7%. Praegu müüakse Delhis bensiini 101,8 Rs liitri kohta ja diislikütust 89,87 Rs liitri kohta.

Bensiini hinda on aastatel 2021-2022 tõstetud 39 korda ja langetatud ühe korra, diislikütust aga tõstetud 36 korda ja langetatud kaks korda. Aastatel 2020-21 tõusis bensiini hind 76 korda ja langes 10 korda ning diislikütuse hind tõusis 73 korda ja langes 24 korda.

Mil määral on valitsus naftavõlakirju teenindanud?

Viimase seitsme aasta jooksul makstud naftavõlakirjade intressid ulatusid 70 195,72 miljoni kroonini. 1,34 miljoni krooni väärtuses naftavõlakirjadest on tasutud vaid 3500 miljoni rupi põhiosa ja ülejäänud 1,3 miljoni krooni tuleb tagasi maksta ajavahemikul 2025–2026.

Valitsus peab jooksval eelarveaastal tagasi maksma 10 000 miljonit, aastatel 2023-24 veel 31 150 miljonit, aastatel 2024-25 52 860 miljonit ja aastatel 2025-26 36 913 miljonit. Kuid see on vähem kui kümnendik naftasaaduste aktsiisist 3,45 miljonit miljonit krooni, millest suurem osa laekub keskusele.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Milline on praegune valitsuse võlakirjastrateegia pankade jaoks?

2017. aasta oktoobris teatas tollane rahandusminister Arun Jaitley, et rekapitaliseerimisvõlakirjad emiteeritakse ühekordse meetmena, et süstida omakapitali halbade laenude tõttu stressis olnud PSU pankadesse. See instrument ei mõjuta eelarvepuudujääki, puudujäägi arvutustes kajastuvad ainult intressimaksed. Algselt oli valitsus teatanud, et kokku emiteeritakse 1,35 miljoni krooni väärtuses võlakirju, kuid hiljem muutus see tavapäraseks ja mugavaks tavaks.

Vastavalt eelarvedokumentidele on valitsus seni väljastanud avaliku sektori pankadele ja EXIM Bankile, IDBI pangale ja IIFCL-ile rekapitaliseerimisvõlakirju väärtuses 3,1 lakh crore. Sellest 5050 krooni on mõeldud EXIM Panga rekapitaliseerimisvõlakirjadeks, 4557 krooni IDBI pangale, 5297,60 krooni IIFCL-ile ja 3876 krooni intressi mittekandvatele võlakirjadele IDBI pangale. Avaliku sektori pankadele emiteeritud eriväärtpaberite väärtuses 2,91 miljoni kroonine tähtaeg hakkab lõppema alates 2028. aastast.

Jagage Oma Sõpradega: