Selgitatakse: miks üliõpilased Türgis protestivad?

Türgi suhtumist protestidesse on kritiseerinud USA, ÜRO ja Euroopa Liit.

Bogazici ülikooli tudengid korraldavad Istanbulis kohtumaja ees meeleavalduse oma kinnipeetud sõprade toetuseks. (AP)

Türgi Bogazici ülikooli, mis on riigi üks prestiižsemaid ülikoole, üliõpilased ja õppejõud protestivad juba üle kuu aja endise poliitilise kandidaadi ja akadeemiku Istanbulis asuva ülikooli rektoriks nimetamise vastu.

Melih Bulu nimetas ametisse otse Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, mida meeleavaldajad peavad ebademokraatlikuks sammuks, eriti kuna Bulu oli varem taotlenud Erdoğani valitseva Õigluse ja Arengu Partei koosseisus parlamenti kandideerimist.

Mis siis Türgis toimub?

Laupäeval arreteeriti neli õpilast foto tõttu, mis segas LGBT-sümboleid islami kujutistega. Esmaspäeval peeti kinni üle 150 meeleavaldaja, kes ei nõustunud meeleavaldusi lõpetama ning teisipäeval nimetas Türgi siseminister Suleyman Soylu üliõpilastest meeleavaldajaid Twitteris LGBT-hälvikuteks, mis on meeleavaldajaid veelgi vihastanud.

Türgi suhtumist protestidesse on kritiseerinud USA, ÜRO ja Euroopa Liit. ÜRO inimõigused ütles Twitteris: Kutsume üles rahumeelsetel meeleavaldustel osalemise eest vahistatud õpilasi ja meeleavaldajaid viivitamatult vabastama ning kutsume politseid üles lõpetama liigse jõu kasutamise. Mõistame hukka ametnike homo- ja transfoobsed kommentaarid, mis õhutavad vaenu ja diskrimineerimist LGBT-inimeste vastu.

Türgi on aga kaitsnud oma julgeolekujõudude tegevust välisministeeriumi neljapäeval tehtud avaldusega, milles nad mõistsid hukka oma väliskriitikud, öeldes, et tegemist on siseasjaga. Türgi siseasjadesse sekkumine pole kellegi piirides, öeldakse avalduses.

Milline on olnud valitsuse reaktsioon?

Pärast nädalaid ülikoolis toimunud proteste tegi Erdoğan märkused LGBT liikumise vastu riigis. BBC andmetel ütles ta oma partei liikmetele saadetud videos: 'Viime oma noori tulevikku mitte LGBT-noortena, vaid noortena, kes eksisteerisid meie rahva kuulsusrikkas minevikus.'

Te pole LGBT-noored, mitte noored, kes panevad toime vandalismiakte. Vastupidi, teie olete need, kes parandavad murtud südameid, ütles ta saates. Kuigi homoseksuaalsus on Türgis seaduslik, on avalik suhtumine homoseksuaalidesse endiselt valvatud.

Kolmapäeval nimetas president meeleavaldajaid terroristideks ja ütles, et meeleavaldustel ei tohiks lasta üle kasvada 2013. aastal nähtud valitsusvastasteks meeleavaldusteks, öeldakse ajakirja The Middle East Eye raportis.

Ajalehe The Financial Times teatel kaitsevad valitsuse toetajad Bulu ametisse nimetamist väitega, et samm on astutud kõrghariduse elitaarsuse vastu võitlemiseks. Teisest küljest näevad protestide toetajad seda sammu kui akadeemilise vabaduse lämmatamist asutuses, mis on teadupärast kaitsnud kõigi oma üliõpilaste õigusi.

Kümme aastat võimul olnud Erdoğanit peetakse suures osas islamistiks ja konservatiiviks ning mõned meediaaruanded on võrrelnud praegust tudengitest meeleavaldajate lainet 2013. aastal nähtuga. Sel aastal toimus üks suurimaid protestiliikumisi Erdoğani vastu. , mis sai alguse rahumeelsest istumisest Istanbuli kesklinnas Gezi pargi lammutamise vastu, kuid kasvas kiiresti nõudeks Erdoğani tagasiastumiseks pärast seda, kui politsei meeleavaldajate vastu maha surus.

Repressioonid Türgis

Türgi ametivõimude rünnakud ei ole haruldased, kuna võimud ei talu rahulolematuse avalikku üles näitamist. 2020. aasta alguses andsid Türgi prokurörid korralduse vahistada ligi 700 inimest, sealhulgas sõjaväelased ja justiitsministeeriumis töötavad inimesed, osana sammust nende vastu, kes osalesid 2016. aasta riigipöördekatses valitsuse kukutamiseks.

Pärast ebaõnnestunud riigipöörde toimumist on Türgi võimud korraldanud mahasurumist USA-s elava moslemivaimuliku Fethullah Güleni väidetavate järgijate vastu, keda Erdoğan on pikka aega süüdistanud 2016. aasta riigipöörde kavandamises. Gülen on need süüdistused ümber lükanud ja riigipöörde hukka mõistnud. Tegelikult on ta varem pakkunud, et riigipöörde korraldas valitsus ise.

Sellegipoolest ei olnud gülenistid, nagu Güleni pooldajaid kutsutakse, alati vaenlased. Kuni Güleni lahkumiseni USA-sse 1999. aastal, mil ta asus elama Pennsylvanias enesekehtestatud paguluses, toetasid nad Erdoğanit. Kuid suhted läksid halvaks pärast seda, kui gülenistid hakkasid paljastama korruptsioonijuhtumeid presidendi ringis. Alates 1960. aastast on Türgis toimunud neli riigipööret, mis kõik õnnestusid.

Märkimisväärne on see, et 2020. aasta lõpus võttis Türgi parlament vastu seaduseelnõu, mis suurendaks kodanikuühiskonna rühmade järelevalvet. Seaduse nimi on massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamine ja selle pakkus välja Erdogani partei, et järgida ÜRO Julgeolekunõukogu soovitusi hoida terrorismi rahastamist ja rahapesu kontrolli all.

Laias laastus annab eelnõu Türgi valitsusele volitused määrata valitsusväliste organisatsioonide (VVOde) usaldusisikud, peatada nende tegevus, arestida nende varad ja jälgida nende rahastamisallikaid.

Kriitikud pidasid seaduseelnõu teatud sätteid meelevaldseks ja usuvad, et see on viis teisitimõtlejate vastu võitlemiseks riigis, kus kodanikuühiskond pole niigi väga vaba. Mõned arvavad ka, et see rikub teatud Türgi põhiseaduse sätteid, kuna see riivab ühinemisvabaduse õigust.

Jagage Oma Sõpradega: