Selgitatakse: kes oli Hachalu Hundesa, kelle surm vallandas Etioopias protestid?
34-aastane Hachalu Hundesa oli muusik ja aktivist. Oromo kogukonnas sündinud ta laulis nende vabadusvõitlusest.

Etioopias on pärast populaarse laulja Hachalu Hundessa mõrva toimunud kokkupõrgetes julgeolekujõududega hukkunud üle 80 inimese. Tundmatud ründajad tulistasid muusikut esmaspäeva õhtul pealinna Addis Abeba Galani korterelamu piirkonnas. Mõrva motiiv jääb ebaselgeks. Kohalik politsei on juhtumiga seoses vahistas mõned isikud.
Human Rights Watchi raportis öeldakse, et valitsus katkestas teisipäeva hommikul Interneti-teenuse kogu riigis, muutes meeleavaldustel hukkunute ja vigastatute kohta teabele juurdepääsu keeruliseks.
Märkimisväärne on see, et vahetult enne oma surma, 22. juunil, andis Hundesa sotsiaalmeedias pahameele tekitanud Oromia Media Networkile (OMN) intervjuu. Intervjuu ajal kritiseeris ta valitsust ja võttis sõna tema kogukonna Oromose ees seisva marginaliseerumise vastu. Pärast tema surma haaras OMN politsei haarangu ja mitu ajakirjanikku peeti kinni. Vahi alla võeti ka võrku omav Jawar Mohammed.
Hundesa maeti neljapäeval tema kodulinna Ambosse.
Hachalu Hundesa ja Oromo kogukond
34-aastane Hundesa oli muusik ja aktivist. Oromo kogukonnas sündinud ta laulis nende vabadusvõitlusest. Oromo kogukond on Etioopia suurim etniline rühm, mis moodustab üle 50 protsendi riigi elanikkonnast.
2017. aastal BBC-le antud intervjuus ütles Hundesa, et hakkas laule kirjutama siis, kui ta oli aastatel 2003–2008 poliitilise tegevuse eest vangis. Ma ei teadnud, kuidas sõnu ja meloodiaid kirjutada enne, kui mind trellide taha pandi. Seal ma õppisin, ütles ta.

Hundesa andis hääle 2014. aastal esile kerkinud valitsusvastastele protestidele, mis kulmineerusid peaminister Hailemariam Desalegni tagasiastumisega 2018. aastal.
Protestid algasid pärast seda, kui valitsus teatas plaanist laiendada pealinna piire Oromia piirkonnale. Kogukond tundis muret, et laienemine tõrjub äärelinnas elavad talunikud välja.
Kuigi Addis Abeba üldplaaniks nimetatud plaan lõpuks loobuti, protestid jätkusid, andes märku valitsuse poolt marginaliseeritud etnilise rühma kasvavast pettumusest.
Eraldi tekkisid valitsusvastased protestid ka Amhara piirkonnas, kus elab teine etniline kogukond nimega amharas. Pinged Oromias ja Amharas eskaleerusid pärast 2. oktoobrit 2016, kui Oromo tänupüha ajal hukkus tormijooksus üle 55 inimese.
Pärast vahejuhtumit puhkenud uusi proteste kuulutas valitsus välja erakorralise seisukorra ja asutas eriüksuse, et rehabiliteerida viimase aasta jooksul vägivallas või rahutustes osalemise eest vahistatud.
Amnesty Internationali teatel vahistasid valitsuse julgeolekujõud pärast 2016. aasta oktoobrisündmusi Amharas ja Oromias teiste piirkondade hulgas kümneid tuhandeid inimesi. Arreteeritute hulgas oli poliitilisi aktiviste, protestijaid, ajakirjanikke ja inimõiguste nõukogu liikmeid.
Aastal 2018 sai Desalegni järglaseks Abiy Ahmed, kes sai Oromo kogukonna esimeseks peaministriks. Ahmed pälvis 2019. aastal Nobeli rahupreemia jõupingutuste eest piiritüli lahendamisel naaberriigi Eritreaga.
Amnesty hiljutises aruandes väidetakse, et vaatamata reformidele, mis viisid tuhandete kinnipeetavate vabastamiseni pärast Ahmedi peaministriks saamist, on Etioopia julgeolekujõud 2018. aasta detsembrist 2019. aasta detsembrini toime pannud tõsiseid rikkumisi. Aruandes väidetakse, et alates 2019. aasta märtsist on julgeolekuametnikud jõuliselt toime pannud. tõstis Oromia Ida- ja Lääne-Guji tsoonist välja üle 60 perekonna. Selles lisatakse, et toetuse mobiliseerimiseks enne praegu edasi lükatud valimisi on poliitikud püüdnud õhutada etnilist ja usulist vaenu, kutsudes esile kogukondadevahelist vägivalda ja relvastatud rünnakuid viies riigi üheksast piirkondlikust osariigist.
Jagage Oma Sõpradega: