Selgitatakse: Mis on enesetapu õhutamine ja kuidas kohus teeb kindlaks, kas see toimus?
Sushant Singh Rajputi isa on esitanud FIR-i näitleja Rhea Chakraborty ja veel viie inimese vastu enesetapu õhutamises. Mis see kuritegu on, kes on kihutaja ja kuidas kohus kihutamist tuvastab?
34-aastane Rajput leiti 14. juunil Mumbais oma Bandra korterist surnuna ja politsei väitel oli tegemist enesetapuga. (Ekspressfoto) Näitleja Sushant Singh Rajputi surma ümber toimunud poleemika võttis uue pöörde, kuna näitleja isa esitas avalduse. FIR näitleja Rhea Chakraborty vastu ja veel viis inimest enesetapu õhutamiseks. Pärast Patnas toimunud FIR-i pöördus Chakraborty ülemkohtu poole, et viia juhtum üle Mumbaisse, kus Rajput suri.
Mis on 'enesetapu õhutamise' kuritegu?
India 1860. aasta karistusseadustiku kohaselt on enesetapule õhutamine karistatav. STK § 306 näeb ette kas kuni kümneaastase vangistuse või rahatrahvi või mõlemad.
Kui isik sooritab enesetapu, karistatakse selle toimepanemisele õhutajat kas vangistusega, mis võib ulatuda kümne aastani, ning karistatakse ka rahatrahviga.
Üldjuhul makstakse trahv surnu omastele.
STK-l on ka eraldi peatükk kihutamise kohta ja selles kirjeldatakse, kes on kihutaja jaotise 108 alusel. Kiindus on defineeritud kui kihutamine, vandenõule seotus või kuriteole kaasaaitamine.
Kui tõsine on kihutuskuritegu?
Enesetapule õhutamine on tõsine kuritegu, mille üle arutatakse Sessionsi kohtus ja mis on äratuntav, mitte kautsjondatav ega hüvitatav.
Äratuntav on süütegu, mille puhul politseiametnik saab vahistada ilma kohtu määruseta. Süütegu, mis ei kuulu kautsjoni alla, tähendab kautsjoni andmist süüdistatavale kohtu äranägemisel, mitte õiguse alusel.
Mitteliittav on kuritegu, mille puhul kaebuse esitaja ei saa asja tagasi võtta isegi siis, kui kaebaja ja süüdistatav on jõudnud kokkuleppele. Kohus ei saa lubada mitteliituvat süütegu hõlmava kohtuasja tagasivõtmist ja igale sellisele kaebusele järgneb tingimata kohtuistung, kus süüdistatava vastu kogutakse tõendeid.
Loe ka | Rhea Chakraborty: Usun, et saan õigluse
Kas see tähendab, et enesetapu õhutamine on sama mis mõrv?
Ei, ei ole. Ülemkohus selgitas seda küsimust 1997. aastal kohtuasjas „Sangarabonia Sreenu vs. Andhra Pradeshi osariik”.
Vaatamata süüdistatava kavatsusele viia inimene enesetappu, ei ole enesetapule õhutamine sama, mis mõrv. Kuigi mõlemal juhul on teise inimese surma põhjustamine tavaline tegur, on need kaks erinevat süütegu.
Mõrva puhul paneb viimase inimese surma põhjustanud 'teo' toime süüdistatav, mis aga ei kehti enesetapu õhutamise korral.
Express Explainedon nüüd sisse lülitatudTelegramm. Klõpsake siin, et liituda meie kanaliga (@ieexplained) ja olge kursis viimastega
Kuidas teeb kohus kindlaks, kas süüdistatav on enesetapule õhutanud?
Enesetapusele õhutamise kuriteol on kaks peamist koostisosa. Esiteks on enesetapusurm. Teine koostisosa on süüdistatava kavatsus sellisele enesetapule õhutada.
Juriidiliselt on see, kas surm on enesetapp või mitte, fakti kindlaksmääramine, mis tähendab, et tuleb hinnata tõendeid, et väita, et surm on enesetapp. Tavakeeles omistatakse sõna enesetapp igale enesehävitamise juhtumile, kuid enesetappu ei eeldata kunagi. Enesetapu otsus tehakse siis, kui arvatakse, et surnud isik teadis enesevigastamise tõenäolisi tagajärgi inimesele, kuid teeb seda tahtlikult.
Kui selline otsus on tehtud, siis uuritakse enesetapu õhutamises süüdistatava kavatsust.
Ainus erand sellest on seitse aastat või vähem abielus olnud naise enesetapu õhutamine. Kriminaalmenetluse seadustiku 1983. aastal tehtud muudatusega muudeti seadust, et eeldada, et abikaasa on süüdi, kui tema naine sooritab enesetapu seitsme aasta jooksul pärast abielu sõlmimist. Muudatus tehti selleks, et ohjeldada enesetappudeks liigitatud kaasavarasurmade arvu suurenemist.
Loe ka | Sushanti sond: Mumbai vs Bihari politsei, kuna Patna SP on karantiini pandud
Kuidas määrab kohus inimese enesetapu kavatsuse?
Süüdistatava tegudest selgub kavatsus mis tahes kuriteo tõendamisel. Mitmed ülemkohtu otsused, sealhulgas 2002. aasta otsus kohtuasjas „Sanjay Singh vs Madhya Pradeshi osariik”, on leidnud, et kiirustades öeldud kommentaar või avaldus, viha, ei tähenda enesetapu õhutamist.
Hiljutises 2017. aasta otsuses ütles ka kõrgem kohus, et kihutamine, süüdistatava kaasamine peavad olema tugevalt seotud ning nende tunnuste kaugusest ei piisa süüdistatava süüteos süüdistamiseks.
Oletame, et isik A ütleb, et mine, sure inimesele B ja B poob end hiljem surnuks, ei saa isikut A enesetapu õhutamises süüdistada. Esiteks ei kavatsenud A B-d enesetapule õhutada ja lausus need sõnad lihtsalt vihahoos. Sellisel juhul uurib kohus isiku A üldist käitumist B suhtes ja teeb kindlaks kavatsuse.
Samal juhul, kui abikaasa ja tema perekond on naist alates abiellumisest pidevalt kehaliselt väärkohtlenud ja sundinud ta enesetapule, võib neid süüteo eest vastutusele võtta. Algatusel peab olema kindel järjepidevus, see peab toimuma pidevalt mõistliku aja jooksul. Enesetapp peab olema ka õhutamise otsene tagajärg ja see ei saa olla pelgalt kokkusattumus või enesetapu sooritamisest väga kaugel.
Lisaks, kui surnud isik leitakse olevat mõistliku inimesega võrreldes väga tundlik, on kohus öelnud, et enesetapule kihutamise süüdistus nõrgeneb.
Jagage Oma Sõpradega:
