Selgitatud: USA Afganistani sõja ajaskaala

Sel ajal, kui USA valmistub oma pikima sõja lõpetamiseks, on siin USA Afganistani sõja ajakava.

USA president Joe Biden teatas kolmapäeval, et on kõigi järelejäänud lahinguüksuste väljaviimine 11. septembriks Afganistanist, lõpetades sellega Ameerika ajaloo pikima sõja. Umbes 3000 Ameerika sõduri eemaldamine langeb kokku 11. septembri terrorirünnakute 20. aastapäevaga, mis kutsus esile USA esialgse sissetungi Afganistani.

On aeg lõpetada Ameerika pikim sõda. Ameerika vägedel on aeg koju tulla, ütles Biden televisioonis edastatud pöördumises. Olen nüüd neljas Ameerika president, kes juhib Ameerika vägede kohalolekut Afganistanis. Kaks vabariiklast. Kaks demokraati. Ma ei lükka seda vastutust viiendikule üle.

Viimase kahe aastakümne jooksul on USA sõjavägi kaotanud üle 2300 sõduri, kümned tuhanded on saanud haavata, lugematu arv afgaanlasi on kaotatud ja maksumaksja raha on kulutatud hinnanguliselt 2 triljonit dollarit, vahendab CNN.

Sel ajal kui USA valmistub oma pikima sõja lõpetamiseks, on siin USA Afganistani sõja ajaskaala

11. september 2001: Al-Qaeda töötajad kaaperdasid neli kommertslennukit ja kukkusid need New Yorgis asuvasse Maailma Kaubanduskeskusesse ja Washingtonis asuvasse Pentagoni. Neljas reisilennuk maandus alla Pennsylvanias põllule. Hukkus ligi 3000 inimest. Varsti pärast seda tuvastati islamistliku terrorirühmituse juht Osama bin Laden, kes oli rünnaku taga.

18. september 2001: Afganistani juhtiv piirkondlik islami poliitiline ja sõjaline jõud Taliban kaitses Bin Ladenit ja keeldus teda USA-le üle andmast. Vastuseks allkirjastas USA president George W. Bush sõjalise jõu kasutamise loa (AUMF). Selle seaduse kohaselt võib riik kasutada jõudu 11. septembri rünnaku taga olevate rahvaste, organisatsioonide või isikute – nimelt Al-Qaeda ja Talibani – vastu. Aastate jooksul on AUMF-i kasutatud õigusliku põhjendusena USA otsusele tungida Afganistani ja kasutada jõudu Al-Qaeda ja selle kaaslaste vastu nii lahinguväljal kui ka väljaspool seda.

7. oktoober 2001: Ameerika ja Briti väed alustavad ühiselt rünnakuid Talibani kontrolli all olevale Afganistanile. See oli avalöögiks USA kavandatud terrorismivastases sõjas. 'Operatsioon Enduring Freedom' nimetatud missioon algas õhurünnakutega, mis suutsid Talibani kaitset pehmendada. Pärast seda pakkusid mitmed USA eriüksuslased, Northern Alliance ja etnilised puštu Talibani-vastased väed kohapeal toetust.

november 2001: Talibani väed hakkasid murenema ja taganema mitmest oma tugipunktist üle kogu riigi, sealhulgas Kabulist. Hiljem samal kuul kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu moodustama üleminekuadministratsiooni ja kutsus liikmesriike saatma rahuvalvejõude stabiilsuse säilitamiseks. Mitmed Al-Qaeda võitlejad jäid peitu Afganistani Tora Bora piirkonda, kus nad võitlesid pidevalt Talibani-vastaste Afganistani jõududega, mida toetasid USA.

detsember 2001: All-Qaeda algatas vaherahu, mida paljud praegu arvavad, et see oli lihtsalt varjamine, et aidata Bin Ladenil ja mitmel teisel al-Qaeda juhil Pakistani põgeneda. Kui Tora Bora koopakompleks, kus varem elas Al-Qaeda, vallutati, polnud Bin Ladenist jälgegi.

Detsembri alguses kutsus ÜRO mitmed suuremad Afganistani fraktsioonid Saksamaale konverentsile, kus allkirjastati Bonni leping. Leping nägi ette rahvusvaheliste rahuvalvejõudude loomist julgeoleku ja rahu säilitamiseks Kabulis.

9. detsembril andis Taliban Kandahari alla ja Talibani liider mulla Omar põgenes linnast. Laialdaselt peetakse seda Talibani režiimi lõpuks riigis. Kuid mitmed Al-Qaeda juhid peitsid end endiselt mägedes. 21. detsembriks vannutati ametisse Afganistani ajutine valitsus.

Selgitatud| Pärast USA lahkumist Afganistanist

2. märts 2002: USA juhitud koalitsiooniväed seisid Pakistani piiri lähedal Shar-i Koti orus vastamisi umbes 800 Al-Qaeda ja Talibani võitlejaga USA-Afganistani sõja ajaloo ühes julmemas vastasseisus. See oli ka umbes ajal, mil USA hakkas osa oma sõjalistest ja luureressurssidest Afganistanist Iraaki suunama, mida riik nägi terrorismivastases sõjas kasvava ohuna.

aprill 2002: Virginia sõjaväeinstituudis peetud kõnes kuulutas president Bush välja Marshalli plaani Afganistani jaoks. Riigis tehtud arendustegevused ei saanud aga piisavat rahastust, sest USA oli juba pööranud tähelepanu Iraagi olukorrale.

1. mai 2003: USA toonane kaitseminister Donald Rumsfeld teatas Afganistani suurlahingu lõpetamisest. Samal päeval tegi president Bush sarnase teate lahingutegevuse kohta Iraagis. Sel ajal oli Afganistanis umbes 8000 USA sõdurit.

9. oktoober 2004: Riigis toimusid esimesed demokraatlikud valimised pärast Talibani langemist ja umbes 80 protsenti Afganistani hääleõiguslikest elanikest andis oma hääle Hamid Karzai poolt, kes töötas enne valimisi ajutise juhina. Varsti pärast seda viidi läbi parlamendivalimised, kus soolise mitmekesisuse tagamiseks valiti mitu naiskandidaati spetsiaalselt neile reserveeritud kohtadele.

29. oktoober 2004: Osama Bin Laden avaldas mõni päev pärast presidendivalimisi salvestatud sõnumi, milles ta pilkas Bushi administratsiooni ja võttis vastutuse 11. septembri rünnakute eest.

2005: 2005. aastat iseloomustas Talibani järkjärguline taastumine ja vägivald suurenes kogu riigis. Kuid seekord muutsid nad oma taktikat – kui nad olid kunagi osalenud avavõitluses USA ja NATO vägedega, siis nüüd kasutasid nad enesetapurünnakuid ja improviseeritud lõhkeseadmeid (IED), mille tulemuseks oli palju inimohvreid.

Talibani naasmine langes kokku ka Ameerika- ja Lääne-vastaste meeleolude suurenemisega Afganistani inimeste seas, kes maadlesid äkilise vägivalla kasvuga, millele lisandus laialt levinud korruptsioon nende valitsuses ja teated vangide väärkohtlemisest USA kinnipidamisasutustes.

2006: NATO sees hakkasid ilmnema mõrad, kui mõned liikmesriigid hakkasid vägede kohustusi Afganistanile andma. Sel aastal toimunud Riia konverentsil ütles alliansi peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, et NATO väed peaksid saama 2008. aastal järk-järgult vastutuse Afganistani julgeolekujõududele üle anda. Ta kutsus riike üles koondama senisest rohkem vägesid vähemate riiklike piirangutega.

2007: Pakistanis tabati mulla Obaidullah Akhund, üks Talibani kõrgeimaid juhte. Kuud hiljem tapsid USA väed Talibani kõrgeima sõjaväeülema mulla Dadullah.

2009: USA toonane president Barack Obama teatas, et suurendab sõjalist kohalolekut Afganistanis 68 000 sõdurini, täites oma kampaania ühe peamise lubaduse viia sõjaline fookus Iraagilt Afganistani.

Aprillis toimunud kahepäevasel NATO konverentsil lubasid liikmesriigid saata 5000 täiendavat sõdurit, et aidata Afganistani julgeolekujõudude väljaõpetamisel ja julgeoleku tagamisel augustis toimuvate presidendivalimiste ajal.

Novembris vannutati Hamid Karzai uueks ametiajaks presidendina ametisse pärast valimisi, mida rikkusid pettusesüüdistused.

2010: Ameerika sõjas hukkunute arv oli 2010. aasta alguseks ületanud 1000 piiri. Umbes sel ajal vabastati pärast vastuolulise artikli avaldamist ametist kindral Stanley McChrystal, kes oli toona NATO-USA vägede ülem Afganistanis. Rolling Stone'is, kus ta ja tema kaaskonna liikmed kritiseerisid mitmeid Obama administratsiooni tippametnikke. Teda asendas sõjaväe keskjuhatuse juht kindral David Petraeus.

Novembris kirjutasid NATO liikmed alla deklaratsioonile, mille kohaselt annavad nad 2014. aasta lõpuks vastutuse rahu ja julgeoleku tagamise eest Afganistanis üle Afganistani enda julgeolekujõududele.

2011: 1. mail 2011 tapsid USA väed Bin Ladeni Pakistanis Abbottabadis, kus ta varjas end koos mõne oma pereliikmega. Ta maeti samal päeval Põhja-Araabia merre.

Juuniks teatas Obama oma plaanist viia 2012. aastaks välja 30 000 sõdurit. Sel ajal seisis Obama silmitsi ülekaaluka survega Ameerika avalikkuse poolt, kes olid suures osas Afganistani sõja vastu, vastavalt küsitlustele.

Septembris mõrvati enesetapurünnakus Afganistani endine president Burhanuddin Rabbani, kes oli lepitusläbirääkimiste keskne isik.

2012: Pinged USA ja Afganistani valitsuse vahel hakkasid kasvama pärast seda, kui sotsiaalmeediasse ilmus video, kus merejalaväelased urineerivad surnud afgaanide peale. Mõne nädala jooksul puhkesid protestid pärast seda, kui teated viitasid sellele, et USA sõdurid põletasid sõjaväebaasis Koraani koopiad.

Märtsis tungis USA sõdur väidetavalt Panjwai lähedal mitmesse majja, tulistades surnuks 17 afgaani külaelanikku, kellest enamus olid lapsed ja naised. Mõni päev hiljem peatas Taliban kõnelused USA ja Afganistani valitsusega.

2013: NATO andis julgeolekukontrolli üle Afganistani vägedele. Selle asemel keskendus koalitsioon piirkonna sõjalisele väljaõppele ja terrorismivastasele võitlusele. Vahepeal jätkasid Talibani ja USA ametnikud läbirääkimisi Kataris Dohas.

2014: President Obama avalikustas oma plaani USA vägede väljaviimiseks Afganistanist 2016. aasta lõpuks.

Septembris valiti Ashraf Ghani presidendiks pärast pikka viivitust pärast presidendivalimisi. Ta kirjutas alla kahepoolsele julgeolekukokkuleppele, mida Karzai oli varem oma eesistumise lõpul alla kirjutamast keeldunud ja mis lubas riiki jääda ligikaudu 13 000 välissõduril.

28. detsembril lõpetasid USA ja NATO ametlikult oma lahingumissiooni Afganistanis.

2017: USA heitis Ida-Afganistani tohutu pommi GBU-43, mida nimetati kõigi pommide emaks, sihikule ridamisi Islamiriigi võitlejate poolt hõivatud koopaid. See oli esimene kord, kui riik kasutas konfliktis sellise suurusega pommi. Pomm tabas tunnelikompleksi Nangarhari provintsis Achini piirkonnas, Afganistani ja Pakistani piiri lähedal.

Augustis visandas endine president Donald Trump televisioonikõnes Virginias Fort Myeri sõjaväebaasi sõduritele uue strateegia Afganistani konflikti lahendamiseks. Minu algne instinkt oli välja tõmmata ja ajalooliselt meeldib mulle oma instinkte järgida, ütles Trump. Kuid kogu oma elu olen kuulnud, et ovaalkabinetis laua taga istudes on otsused palju erinevad.

Ta kutsus Indiat üles mängima suuremat rolli rahu taastamisel Afganistanis, mõistis Pakistani hukka Talibani vägede varjamise eest.

2019: USA käivitab Dohas rahuläbirääkimised Talibaniga. Talibani ametnikud lubasid, et blokeerivad rahvusvahelised terrorirühmitused Afganistanist vastutasuks USA vägede väljaviimise eest.

Septembris katkestas Trump rahukõnelused järsult vaid nädal pärast seda, kui USA suursaadik Afganistanis Zalmay Khalilzad teatas, et on sõlminud Talibani liidritega põhimõttelise kokkuleppe. Trump väitis, et tema otsuse põhjustas hiljutine USA sõduri tapmine Talibani võitlejate poolt.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

2020: USA ja Taliban allkirjastasid lepingu, mis sillutab teed välisvägede märkimisväärsele väljaviimisele Afganistanist. Kuid ilma relvarahuta korraldasid Talibani võitlejad järgnevatel päevadel rea rünnakuid Afganistani julgeolekujõudude vastu. Vastuseks andis USA õhurünnaku Helmandi provintsis paiknevate Talibani vägede vastu.

Novembris teatas USA kaitseminister Christopher C Miller, et kavatseb jaanuariks vägesid poole võrra vähendada 2500-ni. Pärast USA-Talibani kokkulepet olid tuhanded sõdurid juba välja viidud.

2021: President Joe Biden teatas, et USA ei pea kinni USA ja Talibani lepingus sätestatud vägede väljaviimise tähtajast 1. mail. Selle asemel taganevad väed täielikult 11. septembriks 2021, ütles ta.

Jagage Oma Sõpradega: