Selgitatakse: miks Kreeka on ehitanud oma Türgi piirile 40 km pikkuse müüri

2015. aasta Süüria sõja ajal seisis Euroopa Liit silmitsi tohutu migrantide sissevooluga naaberriikidest, eriti Lähis-Idast.

Vaade piiritarale Kreeka ja Türgi vahel Alexandroupolises, Kreekas, 10. august 2021. (Reuters/Alexandros Avramidis/File Photo)

2015. aasta pagulaskriisi kordumise kartuses on Kreeka lõpetanud 40 km pikkuse müüri ehitamise ja oma Türgi-piirile kõrgtehnoloogilise seiresüsteemi paigaldamise, et vältida Afganistani migrantide sissevoolu pärast Talibani ülevõtmist Afganistanis.

Areng toimub keset kartust Afganistani kodanike suure rände pärast Türgi kaudu Kreekasse ja sealt edasi Euroopasse.

Mis toimub?

Kreeka ehitas müüri, öeldes, et riik ei tohi lubada Afganistani kodanikel tungida oma piiridest ja siseneda riiki. Kreeka kodanikukaitseminister Michalis Chrisochoidis ütles, et meie piirid jäävad turvaliseks ja puutumatuks.

Kreeka rände- ja asüüliminister Notis Mitarachi ütles Afganistani kriisi kohta oma avalduses, et EL-i riigid peaksid ühiselt tegutsema, et toetada rändelainest mõjutatud piirkonna riike.

Mitarachi lisas, et on vaja saata õigeid sõnumeid, et vältida uut rändekriisi, mida Euroopa ei suuda kanda. Meie riik ei ole illegaalsete Afganistani migrantide jaoks värav Euroopasse, ütles ta, vahendas The Guardian.

Müüri valmimine Kreeka-Türgi piiril saabub pärast Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakise ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani arutelu Afganistani kriisi üle.

Erdoğan, lootes sujuvale üleminekule Afganistanis, ütles 20. augustil Telegramis avaldatud avalduses, et kui Afganistanis ei suudeta üleminekuperioodi kehtestada, siis surve rändele, mis on juba jõudnud kõrgele tasemele, kaob. suureneb veelgi ja see olukord on tõsine väljakutse kõigile.

Erdoğan lisas, et tema arvates peaks EL aitama Afganistani kodanikke Afganistanis ja naaberriikides nagu Iraan. Rõhutasin, et rändealast koostööd tuleks edendada vastastikusel mõistmisel ja huvidel.

Afganistani kodanikud sisenevad Türki Iraanist ja seejärel maa või mere kaudu Kreekasse, et lõpuks Euroopasse jõuda.

Mitsotakise sõnul on eriti põgenikevoogude osas oluline, et EL toetaks riike, mis olid Afganistani lähedal, ja tagaks, et Euroopasse ei tuleks täiendavaid põgenikevoogusid. Olen rääkinud president Erdoganiga ja usun, et meil on ühine huvi tagada, et rändevoogusid vähendataks Afganistanile võimalikult lähedal.

Kuigi Kreeka ministrid nagu Mitarachi on soovitanud, et EL peaks Türgit aitama Afganistani migrantidega tegelemisel, on nad ka teatanud, et teist sellist rändekriisi nagu 2015. aastal ei saa endale lubada. EL ei ole valmis ega suuda toime tulla järjekordse suure rändekriisiga, ütles ta Reutersile.

Milline oli 2015. aasta rändekriis, millega Kreeka silmitsi seisis?

2015. aasta Süüria sõja ajal seisis Euroopa Liit silmitsi tohutu migrantide sissevooluga naaberriikidest, eriti Lähis-Idast.

Rohkem kui 1,3 miljonit inimest põgenes Euroopasse, otsides varjupaika EL-is, Norras ja Šveitsis, teatas Pew Research.

UNHCRi andmetel saabus enamik neist inimestest Kreekasse ja Itaaliasse. UNHCRi andmed 29. detsembril 2015 näitasid, et üle Vahemere, peamiselt Kreekasse ja Itaaliasse, oli Euroopasse jõudnud 1 000 573 inimest. Neist 3735 olid kadunud, arvatavasti uppunud. Üle 75 protsendi Euroopasse saabunutest oli põgenenud konfliktide ja tagakiusamise eest Süürias, Afganistanis või Iraagis.

Aruandes märgiti, et lisaks mereületustele läbis 34 000 inimest Türgist Bulgaariasse ja Kreekasse maismaad pidi.

Afgaanid moodustasid neist migrantidest 20 protsenti.

Andmed näitavad, et kui Türgist oli mere kaudu Kreekasse sisenenud 800 000 põgenikku, mis moodustas 80 protsenti 2015. aastal Euroopasse meritsi saabunud migrantidest, siis Itaaliasse oli sisenenud vaid 150 000 pagulast – vähem kui 2014. aastal.

2016. aastal jõudsid Kreeka ja Türgi kokkuleppele, et vastutasuks Türgile rahalise toetuse eest peatatakse migrantide sissevool Kreekasse läbi Türgi. Seejärel saadeti The Guardiani andmetel kõik rändajad, kes ei olnud varjupaika taotlenud või kelle taotlused tagasi lükati, tagasi Türki.

Eelmisel aastal oli Türgi avanud oma piirid migrantidele Kreeka suunas liikumiseks, teatades, et on täitnud oma piirid.

Mis edasi?

EL ja Kreeka on pidanud läbirääkimisi, et aidata üksteist Afganistanist saabuva massilise rände osas.

Kreeka peaminister Mitsotakis kohtus Euroopa Parlamendi esimese asepresidendi Roberta Metsolaga. Peaministri kantselei avalduses seisis: Afganistani olukorraga seotud uutele väljakutsetele viidates rõhutas peaminister, et ära hoitakse see, mida varem üritati, nimelt massilist migrantide ja pagulaste sissevoolu.

Metsola ütles Kreekaga koos seistes, et Afganistani migratsioonikriisi ajal, kui seda ka tulevikus tekib, seisab Euroopa jätkuvalt Kreeka kõrval ja eesliinil olevad liikmesriigid kannavad Euroopa vastutust.

New York Timesi andmetel oli 2021. aasta juuli lõpuks ümberasustatud 330 000 afgaani. Ebaseaduslikult piire ületanud afgaanide arv on alates selle aasta maist kasvanud kuni 40 protsenti. Raportis lisati, et igal nädalal rändab riigist välja vähemalt 30 000 afgaani.

Infoleht| Klõpsake, et saada oma postkasti päeva parimad selgitused

Jagage Oma Sõpradega: