Selgitatakse: miks on Argentina abordi legaliseerimine ajalooline

Aktivistid loodavad, et selle seaduse vastuvõtmine katoliiklikus Argentinas avaldab mõju ka teistele Ladina-Ameerika riikidele.

Abordiõiguste aktivistid hoiavad 30. detsembril Argentinas Buenos Aireses Kongressi ees riidepuid, mis sümboliseerivad ebaseaduslikke aborte, ja hispaaniakeelseid silte 'Hüvasti'. (Foto: AP)

Argentina kongress legaliseeris sel nädalal abordid kuni 14. rasedusnädalani, mis oli murranguline otsus riigis, kus kehtivad ühed maailma kõige piiravamad abordiseadused.

See muutus on ajalooline ja selle tagajärjed võivad olla tunnistajaks väljaspool Argentinat, Ladina-Ameerikas laiemalt.

Naised, aktivistid ja seaduseelnõu toetajad ujutasid kolmapäeval Buenos Airese tänavatele üle, juubeldades ja nuttes pärast otsust, samal ajal kui kriitikuid ja vastaseid nähti selle vastu proteste korraldamas.

Mida see seaduseelnõu tähendab?

Enne seaduseelnõu vastuvõtmist oli abort lubatud vaid vägistamise või naise tervise tõsise ohu korral. Aktivistid on teinud kampaaniat aastaid, nõudes selle 1921. aastast kehtinud seaduse tühistamist.

Kaks aastat tagasi oli riik peaaegu vastu võtnud abordiseaduse, mis sai napilt lüüa.

Eelnõu nõuab naistele suuremat autonoomiat oma keha üle ja kontrolli oma reproduktiivõiguste üle ning pakub ka paremat tervishoiuteenust rasedatele ja noortele emadele.

Miks on see märgiline arve?

Enne seda olid tüdrukud ja naised sunnitud kasutama ebaseaduslikke ja ohtlikke protseduure, kuna abort oli Argentinas seadusega vastuolus. Sotsiaalmajanduslikult ebasoodsa taustaga tüdrukute ja naiste jaoks oli abordi jaoks ohutute meditsiiniliste protseduuride kättesaadavus veelgi kitsam. Human Rights Watchi andmetel oli ohtlik abort riigis peamine emade suremuse põhjus.

Katoliku kirikul ja evangeelsel kogukonnal on Argentinas tohutu võim ja mõju ning nad olid tugevalt selle seaduseelnõu vastuvõtmise vastu. Tegelikult oli mitu aastakümmet katoliku kiriku tõekspidamisi järgides riigis keelatud isegi rasestumisvastaste vahendite müük.

On olnud lugematu arv juhtumeid, mis selgitavad, miks see seaduseelnõu on Argentina naiste jaoks oluline. 2006. aastal esitas 25-aastase vägistamise üle elanud raske füüsilise ja vaimse puudega perekond kohtule avalduse abordi tegemiseks kohtult. Kuigi kohus andis loa, blokeeris menetluse katoliiklik organisatsioon, kes oli taotlenud ettekirjutust. Abort sai toimuda alles pärast seda, kui perekond kaebas ettekirjutuse edasi ja kohus selle lubas.

Mida ütlesid seadusandjad?

Eelnõu vastuvõtmine hõlmas maratonistungit, kus eelnõu poolt hääletas 38 senaatorit, vastu oli 29 ja erapooletuks jäi üks. Eelnõu oli olnud üks president Alberto Fernándezi kampaanialubadusi, kus ta oli öelnud, et võtab selle uuesti kasutusele pärast selle tagasilükkamist 2018. aastal. Fernández oli öelnud: 'Ma olen katoliiklane, kuid pean kõigi jaoks seadusi koostama.'

Pärast seaduseelnõu vastuvõtmist säutsus president Twitteris: täna oleme parem ühiskond, mis avardab naiste õigusi ja tagab rahvatervise.

Ohutu, seaduslik ja tasuta abort on seadus.
Lubasin seda teha valimiskampaania päevadel.
Täna oleme parem ühiskond, mis laiendab naiste õigusi ja tagab rahvatervise.
Taastage pantitud sõna väärtus. Poliitiline pühendumus. pic.twitter.com/cZRy179Zrj

- Alberto Fernández (@alferdez) 30. detsember 2020

BBC raporti kohaselt oli seaduse väljatöötanud presidendi õigus- ja tehniline sekretär Vilma Ibarra emotsioonidest haaratud, öeldes: kunagi enam ei tapeta varjatud abordi käigus naist.

Kuid seaduse vastu hääletanud seadusandjad jätkasid oma seisukoha kaitsmist. Raseduse katkemine on tragöödia. See lõpetab järsult järjekordse areneva elu, ütles BBC seaduse vastu hääletanud seadusandja Inés Blasi sõnu.

Millist mõju avaldab see Ladina-Ameerikale?

Aktivistid loodavad, et selle seaduse vastuvõtmine avaldab mõju ka teistele Ladina-Ameerika riikidele. Praegu on abordid keelatud Nicaraguas, El Salvadoris ja Dominikaani Vabariigis. Uruguays, Kuubal, Guajaanas ja mõnes Mehhiko osas võivad naised taotleda aborti, kuid ainult teatud juhtudel ning igal riigil on oma seadused rasedusnädalate arvu kohta, mille jooksul abort on lubatud. Riikides on ka tüdrukutele ja naistele määratud erineva astmega karistused ja karistused, sealhulgas vangla.

Naisõiguslased on tunnistanud, et vaatamata Argentina uuele seadusele pole võitlus piirkonnas veel kaugeltki lõppenud. Abordivastased rühmitused ning nende usulised ja poliitilised toetajad on püüdnud protsessi mis tahes edusamme peatada. Viimati lubas Brasiilia konservatiivide president Jair Bolsonaro panna veto abordi pooldavatele seaduseelnõudele riigis.

Jagage Oma Sõpradega: