Selgitatud: jagatud diabeedirisk lemmikloomaomanike ja nende koerte, kasside vahel
Rootsis Uppsala ülikoolis koostöös kolme teise ülikooliga läbi viidud uuringu autorid väidavad, et diabeediga koera omanikel on suurem tõenäosus haigestuda II tüüpi diabeeti kui diabeedita koera omanikel.

Briti meditsiiniajakirjas (BMJ) avaldatud uues uuringus öeldakse, et koerte diabeet võib viidata nende omanike suurenenud riskile II tüüpi diabeedi tekkeks.
Õping
Uuringus osales enam kui 175 000 koeraomanikku ja ligi 90 000 kassiomanikku koos nende koerte ja kassidega. Uuringusse kaasatud koera- ja kassiomanikud olid uuringu alguses keskealised või vanemad ning neid jälgiti kuue aasta jooksul (1. jaanuar 2007 – 31. detsember 2012).
Selle perioodi jooksul analüüsisid teadlased 2. tüüpi diabeedi esinemissagedust lemmikloomaomanikel ning koerte ja kasside diabeeti nende lemmikloomadel.
Mida siis uuring ütleb?
Rootsis Uppsala ülikoolis koostöös kolme teise ülikooliga läbi viidud uuringu autorid väidavad, et diabeediga koera omanikel on suurem tõenäosus haigestuda II tüüpi diabeeti kui diabeedita koera omanikel. Uurijad on öelnud, et sarnast jagatud diabeediriski ei olnud võimalik tuvastada kassiomanike ja nende lemmikloomade puhul.
Millega võiks seda seost seletada?
Nende uuringu oluline järeldus ütleb, et diabeediga koera omamine oli seotud 38% suurenenud diabeediriskiga omanikul. Uuringu ühe vanemautori Beatrice Kennedy tsiteeriti pressiteates, et diabeedi seost koerte ja nende omanike vahel võib seletada kehalise aktiivsuse mustriga, võib-olla ka nende ühiste toitumisharjumuste ja rasvumisega. WHO defineerib rasvumist kui kehamassiindeksit (KMI) üle 30 kg ruutmeetri kohta.
Märkimisväärne on see, et kui põhjus, miks koerte ja nende omanike vahel on ühine haigusrisk, tuleneb tõepoolest nende füüsilisest aktiivsusest, selgitaks see ka seda, miks teadlased ei näinud haiguse jagatud riski seost kasside ja nende omanike vahel. nende omanikele. Jälgige Telegramis Express Explained
Inimesed ja koerad on koos elanud vähemalt 15 000 aastat ning jagavad jätkuvalt oma igapäevaelu heas või halvas. Selles ainulaadses uuringus näitame, et leibkonnas võivad esineda ühised elustiili- ja keskkonnategurid, mis mõjutavad diabeediriski nii koertel kui ka nende omanikel, ütles Tove Fall, ütles uuringu teine autor.
Mis on 2. tüüpi diabeet?
2. tüüpi diabeet on kõige levinum diabeedi tüüp ja see tekib siis, kui veresuhkru või veresuhkru tase on liiga kõrge ning see on tõenäoliselt liigse kehakaalu ja füüsilise tegevusetuse tagajärg. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel täheldati seda tüüpi diabeeti ainult täiskasvanutel, kuid nüüd esineb seda üha sagedamini ka lastel. Kokku on maailmas 422 miljonil täiskasvanul diabeet, sealhulgas 1. tüüp.
Jagage Oma Sõpradega: