Selgitatud: Jaipur kuulutati maailmapärandi nimistusse, mida see tähendab?
Maailmapärandi nimistus on koht, millel on silmapaistev universaalne väärtus. UNESCO maailmapärandi komitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, tavaliselt juunis/juulis, et kaaluda maailmapärandi nimistusse kuuluvate üksuste lisamist, eemaldamist või muutmist.
Hawa Mahal on populaarne turismiobjekt Jaipuris. (Foto: Getty Images / Thinkstock) 6. juulil oli Jaipuri elanikel põhjust tunda rõõmu, kuna Roosa linn kanti maailmapärandi nimistusse, mis teeb sellest 38. India kanne, mis lisati 1121 sellise koha hulka kogu maailmas.
Siiani on loendis rohkem asukohti kui Indias vaid Hiinal, Itaalial, Hispaanial, Saksamaal ja Prantsusmaal.
Mis on maailmapärandi nimistus?
Maailmapärandi nimistus on koht, millel on silmapaistev universaalne väärtus. Maailmapärandi konventsiooni tegevussuuniste kohaselt tähistab väljapaistev universaalne väärtus kultuurilist ja/või looduslikku tähtsust, mis on nii erandlik, et ületab riigipiire ning on kogu inimkonna praegustele ja tulevastele põlvkondadele ühise tähtsusega.
Saidid jagunevad kolme kategooriasse: kultuuripärand, looduspärand ja segapärand (nii kultuuri- kui ka looduspärand). Kultuuripärand hõlmab ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast silmapaistvat universaalset väärtust ning hõlmab monumente, hoonerühmi ja kohti, mis on looduse ja inimtegevuse koosmõju. Näiteks Taj Mahal, Vabadussammas ja Sydney ooperimaja. Looduspärandi alla kuuluvad kohad on need, millel on teaduse, kaitse või loodusliku ilu seisukohalt silmapaistev universaalne väärtus, näiteks Sundarbansi looduspark või Victoria juga.
Maailma 1121 maailmapärandi nimistusse kuuluvast paigast 869 on kultuurilised, 213 looduslikud ja 39 segatud.
Kes valib saidid?
UNESCO maailmapärandi komitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, tavaliselt juunis/juulis, et kaaluda maailmapärandi nimistusse kuuluvate üksuste lisamist, eemaldamist või muutmist. Komitee koosneb 21 liikmest, kes valitakse 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni, mida nimetatakse ka maailmapärandi konventsiooniks, 192 osalisriigi (allakirjutanu) hulgast.
Praegune komitee istungjärk, mis toimub Bakuus Aserbaidžaanis, on 43. selline kohtumine pärast komitee moodustamist 1976. aastal.
Kuidas saavad riigid oma eelistatud kohad kaasata?
Vastavalt suunistele koostavad osalisriigid esialgse nimekirja ehk nimekirja nendest oma territooriumil asuvatest kinnisvaraobjektidest, mida iga osalisriik peab sobivaks maailmapärandi nimekirja kandmiseks. Seejärel koostatakse selle kohta nimetamisdokument, mille alusel. taotlus vaadatakse läbi komisjonis.
Indias mängivad selles võtmerolli India riiklik koostöökomisjon UNESCOga (INCCU) ja India arheoloogiateenistus (ASI).
Pärast osalisriikide kandidaatide saamist vaatab komitee need põhjalikult läbi, enne kui mis tahes uus asukoht võib kvalifitseeruda maailmapärandi nimistusse.
Mis saab pärast maailmapärandi nimistusse kuulutamist?
Kõige tähtsam on see, et maailmapärandi nimistusse kuulumine annab asukohale ihaldusväärse staatuse, suurendades nõudlust sellele suunatud reiside ja turismi järele kogu maailmas.
Samal ajal asetatakse selle riigi valitsusele, kus ala asub, selle säilitamisel ja hooldamisel suur koormus. Komitee viib regulaarselt läbi deklareeritud aladel auditeid ja võib kanda tõsiselt ohustatud koha ohustatud maailmapärandi nimekirja. Kui vara väljapaistev universaalne väärtus hävib, võib komisjon kaaluda vara kustutamist maailmapärandi nimekirjast
Jagage Oma Sõpradega:
